Helme: Eestil puudub tuukrivõimekus Estoniale sukeldumiseks

Helme sõnul on Eesti tuukritel võimekus turvaliselt sukelduda 50-60 meetri sügavusele, kuid Estonia vrakk lebab merepõhjas 74-85 meetri sügavuses.

Pilt: Albert Truuväärt
Politsei

Helme: Eestil puudub tuukrivõimekus Estoniale sukeldumiseks (2)

Erki Varma

"Me tahame oma silmaga näha, et see auk seal tõepoolest eksisteerib. Ma küll ei kahtle, et see seal eksisteerib  aga Eesti riigil kui lipuriigil lasub väga selge kohustus minna alla, teha oma video, kinnitada see üle, mõõta see üle, tuua see materjal pinnale ja selle materjali alusel hakata tegema omapoolseid konkreetseid analüüse," rääkis siseminister Mart Helme neljapäeval tutvustades Eesti plaane Estonia vraki uurimiseks.

Helme sõnul on Eesti tuukritel võimekus turvaliselt sukelduda 50-60 meetri sügavusele, kuid Estonia vrakk lebab merepõhjas 74-85 meetri sügavuses. "Estonial on üks ots 85 meetri sügavusel ja teine 74 meetri sügavusel ja sinna me inimeste elu ohtu seadmata sukelduda ei suuda," tunnistas Helme, kelle sõnul tuleb selleks algatada hange ja leida usaldusväärne partner. "See on see koht, kus me peame hakkama rääkima hanke korraldamisest, et leida erapooletu, sõltumatu aga samal ajal kogenud ja võimekas firma, mis on võimeline niisugused sukeldumised läbi viima."

Kui kaasatakse tuukrid, tõuseb uuringute maksumus kuni 20 miljoni euroni. Laeva ülestõstmist Eesti riik Helme sõnul praegu ei kaalu ning selle jaoks puduub Eestil endal ka võimekus. Helme ütles, et Estonia ülestõstmine merepõhjast läheks maksma rohkem kui 100 miljonit eurot.

Politseil on allveerobot

Esmaste uuringute läbi viimine on aga Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) võimete piires. "Meil on olemas erinevad tehnilised vahendid, mida me saaksime kasutada esmasteks uuringuteks. Saame kasutada sonarit, ehk siis skaneerida merepõhja, et leida üles vrakk ja saada esmane pilt sellest ümbritsevast olukorrast. Saame kasutada ka allveerobotit," selgitas PPA mereturvalisuse grupi juht Marge Kohtla.

Kohtla sõnul on see allveerobot hetkel rohkem kasutusel siseveekogudes, kus politsei kasutab seda peamiselt hukkunute ja asitõendite otsimiseks. "Aga tegelikult see robot võimaldaks ka viia Estonia uppumiskohas läbi esmased tööd. Selle roboti abil saaksime vrakki lähemalt vaadelda, saaksime salvestada videopilti ja teha fotosid. Robotil on olemas ka vertikaalselt liikuv käpp," rääkis Kohtla. Kõige lihtsamad sonaritööd ja põhja kaardistamine läheks maksma suurusjärgus viis miljonit eurot.

Valmisolek piirkonda minekuks oleks Kohtla kinnitusel nii laevadel Kurvits kui Raju. "Esimese valikuna kasutaksime Kurvitsat, kuna see on parem platvorm tuukritöödele," ütles Kohtla, kelle sõnul on selle laeva pealt ka varem sukeldumisoperatsioone tehtud ja laeva meeskonnal on olemas vajalik kogemus.

Helme sõnul on võimatu öelda, kui kaua uurimistööd aega võtavad, sest need sõltuvad ilmastikuoludest. Tehniline pool uuringute alustamiseks loodetakse tema sõnul lukku lüüa järgmisel nädalal. "Peab tunnistama, et see ei ole nii lihtne, nagu võib-olla pealtnäha paistab," nentis Helme.

Valitsusel lasub siseministri sõnul väga suur vastutus ja väga suur surve teha seda kõike õigesti. "See tähendab, viia läbi uued uurimistoiminguid nii, et igasugused spekulatsioonid, kahtlused ja süüdistused hajuksid," rääkis Helme. "Ma tean küll, et on juba avaldatud arvamust, et päriselt ei jää niikuinii kõik rahule, ikkagi jääb neid, kes jäävad truuks oma vandenõuteooriatele aga meie ülesanne on toimetada nii, et niisuguseid lahtiseid otsi jääks võimalikult vähe."

Kaasatakse ajakirjandus ja hukkunute omaksed

Kõik uurimistoimingud peavad Helme kinnitusel olema võimalikult avatud ja avalikkuse poolt kontrollitavad. "See tähendab seda, et me kindlasti kaasame ka ajakirjandust maksimaalsel määral," selgitas Helme. "Kuna tegemist on vanade haavade lahti kiskumisega, siis me ei jäta uurimistööde läbi viimisel kaasamata omaste esindusorganisatsioone ja omakseid."

Täna otsustas valitsus jätkata parvlaev Estonia huku täiendava uurimise ettevalmistamist, sealhulgas konsultatsioone ka Soome ja Rootsiga. Valitsuse säärane otsus tuleneb esmaspäeval esilinastunud dokumentaalis "Estonia - leid, mis mnuudab kõik" avastusest, et Estonia vraki parema külje peal on nelja meetri kõrgune ja 1,2 meetri laiune auk.

Riigisekretär andis tänasel kabinetinõupidamisel valitsusele ülevaate sõltumatu ja erapooletu uurimise ettevalmistustest. Valitsus toetas uurimise läbiviimiseks tehtavate ettevalmistuste jätkamist ning andis välisministeeriumile ülesande konsulteerida seejuures Soome ja Rootsi ametivõimudega. Juba varem on valitsus otsustanud, et uus uuring tuleb nendega koostöös läbi viia.

Riigikantseleile andis valitsus ülesande teavitada valitsuse otsusest hukkunute lähedasi esindavaid Eesti organisatsioone ning kuulata ära nende ettepanekud. Valitsus jätkab uurimise ettevalmistuste üle arutelu järgmisel nädalal.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...