Helme: peame võtma suuna alkoholitarbimise vähendamisele

"Kui me ei suuda alkoholi tarvitamist võtta parema poliitilise suunamise alla, alkoholitarbimist vähendada või muuta joomiskultuuri, muuta joomisega kaasnevat käitumiskultuuri, siis on meil väga-väga raske Eesti ühiskonna turvalisemaks muutmisel edasi minna," nentis siseminister Mart Helme neljapäeval.

Pilt: Pixabay

Helme: peame võtma suuna alkoholitarbimise vähendamisele (6)

Toimetaja: Toomas Raag

"Kui me ei suuda alkoholi tarvitamist võtta parema poliitilise suunamise alla, alkoholitarbimist vähendada või muuta joomiskultuuri, muuta joomisega kaasnevat käitumiskultuuri, siis on meil väga-väga raske Eesti ühiskonna turvalisemaks muutmisel edasi minna," nentis siseminister Mart Helme neljapäeval.

Helme sõnul on neljapäevasel kabinetiistungil arutelu all ka siseministeeriumi sisejulgeoleku arengukava, milles on senisest suurem rõhk erinevatel ennetavatel tegevustel. Ühe suure probleemina joonistub tema sõnul välja alkoholiga seonduv. "Põhiprobleem on meil väga selgelt välja kaardistunud. Põhiprobleem on alkohol, sest lõviosa nii õnnetustest kui ka tülidest on alkoholi või narkojoobe komponendiga," nentis Helme. "Ärme ütle, et need on otseselt põhjustanud alkoholist, aga need on selle komponendiga."

Laiem sotsiaalne murekoht

Siseministri kinnitusel on vaja välja töötada tegevuskavad alkoholitarbimise vähendamiseks ja joomiskultuuri muutmiseks. "On vaja kaasata kindlasti teisi ministeeriumeid, teisi ameteid, eelkõige sotsiaalministeeriumi," tunnistas Helme. "Me võime erinevate meetmetega siin mõne juhtumi võrra vähendada nii uppumisi kui muid õnnetusi ja intsidente. Aga suures plaanis murrangut me saavutada ei suuda. Alkohol on Eesti ühiskonnas üks keskne probleem siseturvalisuse tagamisel."

Sotsiaalminister Tanel Kiik nentis, et selles küsimuses on tal suurepärane võimalus nõustuda siseministri räägituga. "Kindlasti ei ole küsimustki, et nii siseturvalisuse valdkonna kui sotsiaalvaldkonna, aga ka päris mitme muu eluvaldkonna üks ühine probleem Eestis on alkoholi kuritarvitamine."

Kiige sõnul on alkoholiga seotud probleemid lisaks turvalisusele ka tervena elatud eluaastate väga selge vähenemine, peresiseste probleemide tekitamine, sotsiaalmurede tekitamine, vaesuse ja töötuse riski suurenemine. "Kõikvõimalike eripalgeliste õnnetuste ja haiguste soodustamine, nii südame-veresoonkonna haigused, kui tegelikult ka vähktõbi, millest vähem räägitakse alkoholi kontekstis," loetles Kiik.

Teemade ja murekohtade ring, mis alkoholi kuritarvitamisega kaasneb ja see inimeste ring, keda see tegelikult puudutab, on Kiige kinnitusel ülisuur. "Nii et siin meie tööpõld on ühine siseministeeriumiga ja ma arvan, et see on tegelikult mitte ainult kahe ministeeriumi, vaid tõesti kõigi Eesti ministeeriumite, kohalike omavalitsuste ja ühiskonna  tervikprobleem," leidis Kiik.

13 protsenti inimestest vabatahtlikuks

Siseminister Helme sõnul on üheks oluliseks eesmärgiks siseturvalisuse valdkonnas ka kodanike kaasatuse suurendamine. "Me tahaksime saavutada seda, et meil oleks hinnanguliselt 13 protsenti kogu elanikkonnast kaasatud nii abipolitsei, vabatahtlike päästjate kui igasuguste muude vabatahtlike organisatsioonide kaudu siseturvalisuse arendamisse," ütles Helme.

See on tema sõnul küllaltki suur protsent, aga selles suunas liigutakse. "See eeldab loomulikult ka jälle selgitustööd, teavitustööd, värbamistööd aga eeldab ka loomulikult rahalisi vahendeid, sest et vabatahtlik ei lähe ju paljakäsi seda tööd tegema, mille jaoks ta on ennast üles andnud," nentis Helme. "Ta vajab väljaõpet, ta vajab varustust. Ta vajab mõningatel puhkudel ka relvi."

Selles suunas liikumine on Helme sõnul intensiivistunud ja riik väga selgelt ka ära kaardistanud, mida on vaja teha, et see eesmärk aastaks 2030 saavutada.

6 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...