HELSINGI LINNAPEA JAN VAPAAVUORI: Kaksiklinna tunnel kergitab ka palku

"Jutt ei käi tavalisest, vaid maailma pikimast veealusest tunnelist," lausub Helsingi linnapea Jan Vapaavuori, kelle sõnul liiklus kahe linna vahel tänu tunnelile vähemalt kahekordistuks. "Juba praegu liigub üheksa miljonit inimest aastas ehk 25 000 inimest päevas meie linnade vahel. Innovatiivse piirkonnana oleme juba praegu Silicon Valley’le arvestatavad konkurendid," kinnitab linnapea. 

Pilt: Svetlana Aleksejeva

HELSINGI LINNAPEA JAN VAPAAVUORI: Kaksiklinna tunnel kergitab ka palku

Triin Oja, Andres Raid

"Jutt ei käi tavalisest, vaid maailma pikimast veealusest tunnelist," lausub Helsingi linnapea Jan Vapaavuori, kelle sõnul liiklus kahe linna vahel tänu tunnelile vähemalt kahekordistuks. "Juba praegu liigub üheksa miljonit inimest aastas ehk 25 000 inimest päevas meie linnade vahel. Innovatiivse piirkonnana oleme juba praegu Silicon Valley’le arvestatavad konkurendid," kinnitab linnapea. 

Millisena kujutlete Tallinna ja Helsingi ühist tulevikku – kas me saame peaaegu üheks linnaks?

Helsingi ja Tallinn on juba praegu omalaadne kaksiklinn. Üheksa miljonit inimest liigub aastas meie linnade vahel, 25 000 päevas. Kümned tuhanded eestlased töötavad Helsingis, on ka tuhandeid soomlasi – töötajaid ja ettevõtjaid –, kes tegutsevad Tallinnas. Meie linnadel on tugevad kultuurilised sidemed ja rohujuuretasandil igapäevane side inimeste vahel. Minu visioon on, et need sidemed muutuvad veelgi tugevamaks. Me elame maailmas, kus nii Tallinn kui ka Helsingi on väiksed mängijad, meil on sõpru vaja. Usun, et meil on teineteiselt palju õppida ja me mõlemad saame koostööst kasu.

Mida kaks linna kaksiklinnana töötamiseks juba praegu teevad?

On mitmeid lahendusi, mida saaksime koos rakendada, et kahe riigi vahel igapäevaselt või -nädalaselt reisivate inimeste elu paremaks muuta. Praegu käivad näiteks ühise piletisüsteemi arutelud.

Just nendel valdkondadel on meie endi kodanikele ja ettevõtjatele praktiline tähendus, et asjad sujuks lihtsamalt. Seda koostööd me kindlasti ka jätkame.

Leppisime Tallinna linnapeaga kokku, et vaatame laiemalt ning uurime, millistes sektorites veel leidub konkreetseid koostöövõimalusi, millest oleks kasu nii Tallinna kui ka Helsingi elanikele.

Samas on meie vahel mingil määral ka konkurents?

Mõnes mõttes küll. Kindlasti konkureerime mõnes vallas, näiteks kruiisituristide pärast.

Siiski arvan, et liitumisest on meil rohkem võita kui kaotada. Kui võtame näiteks Aasia turistid – ainuüksi Hiinas on sadu miljoneid inimesi, kes pole kunagi käinud välismaal. Seal on kasvav keskklass, kes on otsustanud Euroopas reisima hakata, ja kui nad näevad kaardilt, et Helsingi on hästi ühendatud, siis teeb see sinna reisimise ahvatlevamaks. Samas võib selle kaudu müüa nii Helsingit kui ka Tallinna, seega kõik võidavad.

Kunagi tundus tunneli mõte üsna hull idee, nüüd oleks nagu tekkinud lausa võistlus, kes selle esimesena valmis ehitab.

Tunneli ehitamiseni on meil veel pikk tee ees. See on ilus unistus, olen ammu öelnud, et idee on hea. Saame lihtsalt näidata, et tunnelist Tallinna ja Helsingi vahel oleks kasu mõlemale linnale. Uuringutest selgub, et kas või see, kui saaksime reisi pikkust vähendada kahelt tunnilt poolele tunnile, tähendaks liikluse vähemalt kahekordistumist.

Suurimaks probleemiks on tunneli hind. Juttu pole ju mis tahes tunnelist, vaid maailma pikimast veealusest tunnelist, mille kuluennustus on väga kõrge. Küsimus on selles, kas saame selle rahastatud ja kuidas me seda teeme. On selge, et see tugineks suurel määral Euroopa Liidu toetustel, ja üks olulisemaid küsimusi on, kui vaimustunud EL sellest on. See on pikk protsess, millel on mitu etappi. Nüüdseks on toimunud märkimisväärne edasiminek, sest esimest korda on meil tunneli kohta põhjalikum baasraport.

Milliseid Helsingi probleeme kahe linna vaheline tunnel lahendada võiks?

Ma ei usu, et me otsime selle tunneli ehitamisega mingitele probleemidele lahendust. Otsime pigem lähedasemaid suhteid oma Eesti sõpradega, paremat ühendust ülejäänud Euroopaga, muidugi ka tugevat tõuget oma majandusele.

Kas tunnel võiks tuua meie riikide majandust teineteisele lähemale, aitaks tõsta ka Eestis palku ja teha meid sarnasteks heaoluriikideks?

Ma olen kindel, et see tooks kasu mõlemale linnale. Aga kas see toob kaasa ka linnade sarnasemaks muutumise, on vara öelda. Teisalt näeme, et Eesti majandus kasvab palju kiiremini kui Soome oma ja Euroopa keskmine, seega läheneb Eesti majandus Soomele igal juhul. Kui tunnel loob mõlemale linnale majanduslikku väärtust, ja ma olen kindel, et see juhtub, siis muidugi mõjutab see ka palgataset.

Tallinn ja Helsingi väärtustavad mõlemad innovatsiooni. Kas võime tulevikus konkurentsi pakkuda ka USA teadmistekeskusele Silicon Valley'le?

Ma usun, et me oleme juba praegu Silicon Valley’le arvestatavad konkurendid. Helsingi ja Tallinn on mõlemad väga innovaatilised linnad, kuid mõistagi püüdlevad innovaatilisuse poole kõik maailma linnad, mis teeb konkurentsi väga karmiks.

Seepärast on meil aga veelgi enam põhjust varasemast tihedamalt jõud ühendada.

Kuidas saaksid linnad aidata globaalseid ja regionaalseid probleeme lahendada? Mis muredele esimesena tähelepanu pöörama peaks?

Helsingi vaatenurgast on kõige olulisem kliimamuutustega võitlemine. See pole mitte ainult poliitilise tahte küsimus – isegi see on meil Helsingis tugev –, vaid sõltub ka tehnoloogia loomisest, mis aitab meil astuda samme süsinikneutraalsema maailma poole. Selles vallas aitaks meid eriti ühine innovatsioon.

Juba praegu proovime oma energiasüsteemis loobuda kivisöest ning asendada selle muude kütustega. Me proovime luua ka tõhusama ühistranspordisüsteemi, et inimesed saaksid isiklikke autosid vähem kasutada. Lisaks muidugi ehitiste energiatõhususe tõstmine ja palju muud. See on kõikehõlmav ülesanne – kõik, mida me oma igapäevaelus teeme, mõjutab kuidagi kliimat.

Tallinna rahvaarv kasvab pidevalt – kas ka Helsingi aina suureneb muu Soome arvelt?

Helsingi rahvaarv on jah pikka aega tugevalt kasvanud. Kui ma 1957. aastal sündisin, olime kusagil 450 000 kandis, nüüd oleme 650 000 juures. Arvatakse, et 2040. aastaks on meid 800 000.

Viimasel aastal tuli juurde 9-10 000 uut helsingilast. See pole muidugi mingi erandlik nähtus, elame maailmas, kus kõik suuremad linnad kasvavad.

Kas Helsingi ootab samas ikka veel lisatöökäsi, näiteks Eestist ja mujalt Euroopast?

Kindlasti on Helsingil vaja rohkem inimesi. Meil on selge veendumus, et peame muutma Helsingi rahvusvahelisemaks.

Mitmed ehitusprojektid jääksid ilma eestlastest töölisteta täiesti seisma. Me teame, et pooled Helsingi piirkonna bussijuhtidest on sisserändaja taustaga, ja teame, et ka meie tippettevõtetest ja dünaamilisematest start-up`idest on suur hulk välismaise taustaga.

Meie tööturg vajab tulevikus üha suuremal määral välismaalasi kas või seepärast, et oskustööliste leidmine on meile suureks probleemiks. Vajame kõikjalt maailmast andekaid ja osavaid inimesi.

Üks suuremaid väljakutseid lääneriikidele on ka vananeva ühiskonnaga kaasnev koorem. Sellepärast ongi meil vaja kõiki abikäsi.

 

Linnapead: paneme kaksiklinna idee õitsema!

"Arutasime, kuidas pakkuda linnaelanikele teenuseid kummaski linnas, et kahe linna vahel reisivatel linlastel oleks mugavam," rääkis linnapea Taavi Aas kohtumisest Helsingi linnapeaga.

Kohtumisel pandi paika ka järgmised sammud, kuidas kaksiklinna ideed edasi arendada.

Järgmine kohtumine on linnapeadel plaanis suve alguses Helsingis. "Siis võtame sektor sektorilt võimalused läbi, kuidas arendada ja laiendada meie koostööd, et kaksiklinna idee puhkeks tõeliselt õide," ütles Halsingi linnapea Jan Vapaavuori. Seni on Helsingi ja Tallinna linnapead kohtunud kaks korda aastas. Helsingi linnapea sõnul tundub kaks korda aastas talle vähevõitu, ilmselt oleks tulevikus mõtet kohtuda tihedamini. Linnapeade kohtumisel Poska majas osales ka Soome Vabariigi suursaadik Eestis Kirsti Narinen.

 

Tunneliga poole tunni ja 18 euroga Tallinnast Helsingisse

Tunneli ehitamise korral on ette näha kahe linna vahelise kauba- ja reisijateveo mahu kahe- või isegi kolmekordistumist järgmise 30 aasta jooksul, selgus Tallinnas esitletud FinEst Link projekti uuringust.

FinEst Link projekti tunnelilahenduse kohaselt oleks Tallinna ja Helsingi vahele kõige sobivam rajada kaks raudteetunnelit, milles kummaski oleks üks rööpapaar, ja lisaks sellele veel kolmas tunnel, mis täidaks teenindustunneli ülesannet.

Tasuvusanalüüsis esitati rongide opereerimismudelit, kus tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafiku kiirusega 200 km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot. Perioodipileti ostjatele on ühe reisi hinnaks arvestatud 15 eurot. Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi.

Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja nende rongide kiiruseks oleks 120-160 km/h.

Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus oleks kokku 103 kilomeetrit. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks reisijate koguarvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

"Tallinna-Helsingi tunnel on tehniliselt realiseerumisele lähemal kui kunagi varem," ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Samas on mitmeid raskusi ja küsimusi, millele praegu veel lahendust ei ole."

Laadimine...Laadimine...