Hiiremustast võib jääda haigeks

Suvekodu pikema pausi järel kraamima asudes reedab hiiremust, kes siin vahepeal üüriliseks olnud. Hiiremust aga võib tähendada ohtlikku hantaviirust!

Hiiremustast võib jääda haigeks

Suvekodu pikema pausi järel kraamima asudes reedab hiiremust, kes siin vahepeal üüriliseks olnud. Hiiremust aga võib tähendada ohtlikku hantaviirust!

Võib juhtuda, et mõni aeg pärast suvekodu hiiremustast puhtaks kasimist hakkate end kehvasti tundma. Luud-kondid-lihased haiged, kurk kipitab, palavik 40-pügala kanti. Nägemine oleks nagu kehvemaks läinud, selg valutab - tüüpilised viirusnakkuse sümptomid. Kui aga märkate, et pissile on asja üha harvem, võib kahtlustada hoopis hantaviirust nefriiti – neeruhaigust.

„Tegu võib tõesti olla viirusinfektsiooniga, mille ülekandjaiks on närilised ehk siis hiired-rotid,“ kinnitab Lääne-Tallinna Keskhaigla neeruarst dr Evelin Seppet. Viirusel on mitu erinevat vormi, Eestis on levinud need, mis neeruhaigust ehk epideemilist nefropaatiat põhjustavad, mujal võib kohata ka vorme, mis teevad kahju kopsudele. Konkreetne viirusetüvi on enamasti seotud ka täiesti konkreetse närilise ja tema levikualaga. Saaremaal näiteks levitab üht hantaviiruse serotüüpi juttselg-hiir.

Kuidas viirus levib?
Hantaviirus levib näriliste sülje ja väljaheidetega, põhiliselt uriiniga. „Enamasti saadaksegi viirus pesemata õunu süües või keldrist võetud moosipurke katsudes. Nakkus levib suu kaudu. On aga ka teine võimalus: inimene hingab viiruseosakessi sisse. Aga siis peab nende kontsentratsioon ruumis ikka tõeliselt suur olema. On olnud juhuseid, kus remonditakse vana talumaja, kus palju hiiremusta juba silmaga näha ja nn hiirelõhna kõvasti tunda, ning saadaksegi hantaviirus organismi,“ selgitab Seppet.
Eestis ongi viimase aja haigusjuhud seotud just ehitus- ja renoveerimistöödega. Aga õnneks näiteks eelmisel aastal ei haigestunud Eestis epideemilisse nefropaatiasse mitte ükski inimene.

Keerukas diagnoosida
Nefropaatia diagnoosimine on üldjuhul pisut keeruline, sest esimese hooga sellise haiguse võimalusele üldse ei mõeldagi. Enamasti läheb haige perearsti juurde, saab ravi, antibiootikume näiteks. Aga need ei aita, palavik kestab vahel mitu nädalat. Valvsaks peaks tegema seljavalu, eriti nimme-piirkonnas, mis võib tekkida 10–12 päeva peale esimeste haigusnähtude ilmnemist. Valutama võib hakata ka kõht.
„Diagnoosi panemise teeb raskemaks ka see, et aeg viirusekandja hiirega kokkupuutumisest haigeksjäämiseni on 10–20 päeva, mõnel juhul isegi kuni 5 nädalat. Inimesel ei pruugi enam üldse meeles olla, et ta kusagil sellises kohas käis, kus närilistega kokku puutuda võis,“ ütleb Seppet.
Seljavalu läheb enamasti mööda, aga siis võib juhtuda, et inimene hakkab väga vähe pissil käima. „Õnneks“ hakkab aga haige sel perioodil end väga halvasti tundma, ta võib ka paiste minna ja jõuab hiljemalt siis eriarsti juurde. „See halvasti tundmine tähendab, et tekkinud on neerupuudulikkus.,“ selgitab neeruarst.
Hantaviiruse olemasolu organismis saab kindlaks teha spetsiaalse laborianalüüsiga. Kuigi enamasti selle viirushaiguse tagajärjel püsivat neerukahjustust ei jää, võtab ravi aega.

Hea teada!
*Kui märkate suvekodus hiiremusta või tunnete hiirelõhna, tuleks kiiresti midagi ette võtta. Närilised levitavad peale hantaviiruse ka leptospiroosi, soolenakkusi ja –parasiite, nii et paljakäsi koristamist ette võtta ei tasu – kasutage kindaid.
*Kahjurtõrjet on vaja teha ka avariide ärahoidmiseks. Kulutamaks oma lõikehambaid, peavad rotid pidevalt närima. Nende lemmikmaterjaliks on puit, pehmest metallist torud ja elektrikaablid. Rottide poolt närimisega tekitatud kahju on rahaliselt väga suur. Kaablite läbinärimisel tekivad tulekahjud, torude närimisel uputused, käikude ja urgude uuristamisel rikutakse majade terviklikkust jne.
*Närilisi saab tõrjuda nii mürgi (enamasti müügil igas suuremas ehitusmaterjalide poes) kui lõksudega. Kõige kindlam variant on aga hoopis kahjuritõrjefirma kohale kutsuda.

Allikas: Ideesahver

Laadimine...Laadimine...