Hobuveskist sai moodsaima tehnikaga teatrilava Eestis

"Restaureerimise ajal ringi reisinud teatritükk "Köster" on juba naasnud Hobuveskisse ja mängupuhkusele jäänud lavastus "See hetk" on publiku ees tagasi aprillis," ütles linnateatri direktor Raivo Põldmaa.

Pilt: Tallinna linnateater

Hobuveskist sai moodsaima tehnikaga teatrilava Eestis

Ivo Karlep

"Restaureerimise ajal ringi reisinud teatritükk "Köster" on juba naasnud Hobuveskisse ja mängupuhkusele jäänud lavastus "See hetk" on publiku ees tagasi aprillis," ütles linnateatri direktor Raivo Põldmaa.

Korrastatud Hobuveski esietenduseks saab EMTA lavakunstikooli ja linnateatri koostöös sündiv lavastus "Kratt", mis esietendub 17. märtsil.

Laia tänava lõpus asuva ümmarguse paekivist Hobuveski restaureerimine on lõppenud, taastatud hoone sai taas järsema kaldega katuse. Samuti loodi teatrisaalile sobilik heli-, valgus- ja küttesüsteem, rajati ventilatsioon ja uued kaablitrassid, uuendati publikuruume.

"Kõik meie ootused Hobuveski suhtes on täidetud, linn andis nii palju raha, kui selle tegemine üheks korralikuks etenduste paigaks nõudis," ütles Põldmaa. "Me saime kõik korraga ära teha. Enam pole etenduse ajal läbi katuse vihmarabinat kuulda, publikul on mõnus etendust jälgida. Töötab õhuvahetus koos õhkküttega, olemas on uus keskküte, uus valguspark ja uus helipark. Viimase põlvkonna tehnika vajab lavastajatelt harjumist, nad peavad hakkama neid lahendusi tunnetama. Kõik kolleegid on selle majaga rahul."

Kavas ka uued etendused

Kuigi publikut mahub hoonesse sama palju, nagu teatri teistessegi saalidesse – umbes 120 inimest –, avanevad tänu tehnika viimase sõna kasutuselevõtmisele etenduste jaoks täiesti uued ja enneolematud võimalused. Näitlejate ja lavastajate arvates on saal väga põnev, see loob kohe sisse astudes hoopis teistsuguse atmosfääri kui teised linnateatri saalid. Hobuveski on lavastajate hinnangul selline loominguline ruum, kus annab teha rohkem psühholoogilisi ja ajatuid etendusi. Nii on seda kasutatud ka eksperimentaalsete tükkide puhul.

"Jätkame seal sama repertuaariga, mis oli kavas enne remonti. Praegu on siis kaks lavastust: "Köster" ja "See hetk". Uus lavastus tuleb märtsis – meie teatri ja lavakooli ühine etendus "Kratt". Järgmisel sügisel lisandub uusi lavastusi," rääkis direktor. "Kui kõik läheb nii, nagu me tahame ja loodame – et hakatakse teatri uut saali ehitama –, siis Hobuveski koormus suureneb. Kõiki lavastusi sinna üle tuua pole võimalik, aga eks siis tuleb leida Hobuveskisse uus repertuaar. Kuhu me aga viime praegused Põrgulava ja Taevalava etendused, need kohad tuleb veel leida."

Mitu korda ümber ehitatud

Läbi ajaloo on Hobuveskit mitu korda uuendatud. "Hobuveski on ajaloo jooksul kolm korda rängalt kannatada saanud ja jälle üles ehitatud," ütles ajaloolane Jüri Kuuskemaa. Esimene katastroof tabas seda omapärast ehitist 11. mail 1433. "Siis oli Tallinnas üks suur tulekahju, mida mainisid isegi Novgorodi kroonikad, öeldes, et terve linn olnud koos oma majade ja kirikutega maha põlenud. Eks müürid jäid muidugi alles, aga ega seal puust enam midagi tõenäoliselt sees polnud, et hobused saaksid vilja jahvatada. See kõik tuli ikka uuesti teha."

Teine suur põleng puhkes 1625. aastal, kui Oleviste kirik oli üleni leekides. "Tukke ja sädemeid lendas isegi Toompeale ja üldse põles linnas 40 hoonet. Ilmselt põles siis ka Hobuveski," mainis Kuuskemaa. "1757. aastal osutus aga pahandusetekitajaks sadamas lastud ilutulestiku rakett, mis eksis kogemata majade vahele. Pärast seda tehti mahapõlenud Paksule Margareetale ja Hobuveskile madalad katused. Võimalik, et võeti torni ka mõnevõrra madalamaks. Kuna veskina ehitist juba ammu enam ei kasutatud, anti see Oleviste kiriku kogudusele matuseinventari hoidmiseks."

 

Veski päästis linnarahva suuremast näljast

• Hobuveskit mainiti ajalooürikutes juba 1379. aastal. Veski on läbi aegade kuulunud Tallinna linnale ja rasketel piiramisaegadel, eriti Liivi sõja ning Põhjasõja päevil, päästis see linnarahva suuremast näljast. Kaheksa hobust suutsid seal paarisrakendis ringiratast astudes jahvatamismasina käigus hoida ning küpsetusjahu oli omast käest võtta.

• Kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa (pildil) sõnul võis ümmargune hoone olla kunagi hoopis sadama kaitsetorn. "Kui me kujutame ette, et meri oli 13. sajandil maale palju lähemal kui praegu, siis oleks see torn, millelaadseid tolleaegses Taanis ehitati just kaitse otstarbel, paras rajatis ka Tallinna kaitseks," lausus ta.

Laadimine...Laadimine...