"See pole nii lihtne, et õpid homme baleriiniks, kuigi seni olid raamatupidaja," rääkis Liina, kes tegi töötukassa kaudu läbi karjäärinõustamise ning õpib praegu veebiturunduse kursustel. Kuigi Tallinnas on töötute arv koroonalaine ajal kasvanud enam kui 7000 inimese võrra, peaksid nad mitte pead norgu laskma, vaid otsima aktiivselt võimalusi ümberõppeks ja katsetama elus midagi uut.
Liina (45) on giidi ja reisikorraldajana töötanud üle 20 aasta. “Töö oli vaheldusrikas ja turismindus on huvitav ala,” ütles ta, “olin oma tööga väga rahul.” Märtsi keskpaigas sai naine aga viimasest töökohast koondamisteate ja on alates aprillist töötu. “Mind võeti omal ajal tööle sellepärast, et reiside arv suurenes, aga kevadel polnud mind enam vaja,” lausus ta. “Kuna olin viimane tulija, siis koondati just mind.”
Liina jõudis selles firmas ametis olla alla aasta, aga kuna ta on terve elu usinalt tööl käinud, makstakse talle töötuskindlustushüvitist terve aasta, 2021. aasta aprillini. “Ma ei saa küll öelda, et kõik jube hästi oleks ja et ma nüüd lihtsalt puhkan, aga selle rahaga elan praegu kulusid koomale tõmmates ära,” ütles ta.
Töötu või tööotsija?
Töötukassa kommunikatsioonijuht Annika Koppel ütles, et koroonaaegses Tallinnas on uusi töötuid lisandunud enim kaubandusest, ehitusest, majutusest ja toitlustusest. Eriti valusalt on pihta saanud meelelahutus ja turism, sest pärast eriolukorra väljakuulutamist ja piiride sulgemist lõpetasid inimesed peaaegu et päevapealt reisimise.
Majandusanalüütik Mihkel Nestori hinnangul lisandub neil aladel töötuid veelgi. “Viirusevastased piirangud Eestis suure tõenäosusega karmistuvad,” märkis ta. “See suurendab ka töötust. Ent kuna tegemist on pigem väiksemaarvulise töötajaskonnaga tegevusaladega, siis töötuse määr tervikuna väga kõrgete numbriteni ei jõua. Teatav lohutus on ka see, et suurem osa kaduvatest töökohtadest asuvad Tallinnas, kus uue ameti leidmine on samas lihtsam kui mujal.”
Töötamise teemaga seoses on oluline vahet teha töötu ja tööotsija staatusel. Töötuks saab ennast registreerida vaid inimene, kes ei ole ametlikult tööl. Samas tööotsija võib olla ka töötav inimene, kes soovib leida uut sobivat tööd ja tahab saada nõu, et sobiv amet leida. Töötule rakendub ravikindlustus, tööotsijale mitte.
Töötu peaks töötukassase pöörduma vähemalt kord 30 päeva jooksul, tööotsija vähemalt kord 90 päeva jooksul. “Juhul kui töötavale inimesele saab selgeks, et ta on oma tööd kaotamas koondamise tõttu, on tal võimalik end registreerida töötukassas koondamisteatega tööotsijaks ning talle rakenduvad kõik samad võimalused ja teenused, mis töötule,” selgitas töötukassa juhtivkonsultant Kristo Roots.
Liina ütles, et temal sujus töötukassaga asjaajamine üllatavalt kiiresti ja ladusalt. “Saatsin töötukassasse avalduse, kui ma olin esimest päeva vaba. Nad teevad kõike väga kiiresti, mina sain oma otsuse kätte juba järgmisel päeval,” rääkis ta. Kuna Liina jäi töötuks kevadise eriolukorra ajal, sai ta nõu ja abi telefoni teel. “Mina ei ole kordagi seal kohapeal käinud,” lausus naine. “Ma ise valisin töötukassa büroo ja mulle määrati nõustaja. Ja isegi siis, kui soovisin nõustajat vahetada, läks see väga kiiresti ning sain kohe uue konsultandi, kellega suhtlus sujus paremini.”
Reisiteenindajast veebiturundajaks
Roots selgitas, et töötukassasse pöördudes kaardistatakse kõigepealt tööotsija olukord. “Koos nõustajaga koostatakse individuaalne tööotsimiskava ja pannakse paika eesmärgid,” selgitas ta. “Vastavalt vajadusele pakutakse inimesele kas karjääriteenuseid, tööturuteenuseid või töövõimet toetavaid teenuseid.” Karjääriteenuste eesmärk on toetada inimest tema valikute tegemisel haridusel ja tööelus. Need on tasuta ja avatud kõikidele soovijatele nii silmast silma kui ka e-kanalite vahendusel.
Liina leidis karjäärinõustaja abil endale sobiva valdkonna, milles soovib tööd leida. “Ma ise teadsin küsida Tripodi teste,” ütles ta. Eestis välja töötatud, nõustamiseks mõeldud Tripodi teste kasutatakse abivahendina sobiva õppesuuna ja töö valikul, samuti psühholoogilisel nõustamisel.
Liina ütles, et neid oli põnev teha. “Seal on kolm testi: isiksusetest, mis määrab, milline sa oled inimesena ning mis on sinu tugevused ja nõrkused,” kirjeldas ta. “Lisaks on tööalase suundumuse küsimustik, mis selgitab välja, millised ametid võiksid sobida, ning viimaks vaimse võimekuse test, mis näitab, kuidas inimene tuleb toime elus üldisemalt.”
Liina ütles, et erilisi üllatusi sealt välja ei koorunud. “Pigem need kinnitasid, mida ma endast arvanud olen, aga karjäärinõustaja oskas seda infot kokku panna ja soovitada mulle konkreetseid ameteid. Ma võiksin minna ka näiteks õpetajaks,” rääkis ta. Liinal on varasemast haridusteest õpetajadiplom olemas, aga pedagoogiametiga ta oma tulevast karjääri siiski siduda ei soovi.
Keegi ei tahagi tööd teha?
Kui paljud tööotsijad kurdavad, et töötukassast on sobivaid koolitusi keeruline, kui mitte võimatu leida, siis Liina jõudis koos nõustajaga otsusele, et tal tasub õppida veebiturundust. “Olen koostanud oma endises töös reklaamtekste, aga ma ei ole kunagi otseselt veebiturunduse tehnilise poolega kokku puutunud,” ütles ta. Alates septembrist on ta käinud kolm korda nädalas õhtuti veebiturunduse kursustel, mis kestavad detsembri keskpaigani. “Meile antakse ka koduseid ülesandeid, need on hästi praktilised.”
Liina ütles, et see aeg, mil ta saab töötuskindlustushüvitist, aitabki tal ennast täiendada ja juurde õppida. “Veebiturundus on üks võimalus, mis praegu tundub kõige tõenäolisem tulevane ametikoht,” ütles ta. “Ma tean nüüd, mida mul oleks juurde vaja õppida, sest olen aru saanud, et hästi palju on just tehnilisi oskusi tarvis. Hoian tööpakkumistel pidevalt silma peal ja loodan juba uue aasta tööle kandideerida.”
Töötusest ja tööotsimisest juttu tehes kerkib ikka ja jälle probleem, et tööotsija ja tööandja ei leia teineteist üles. “Tööotsijatele tundub alati, et neile sobivat tööd ei ole. Tööandjale omakorda, et mis te räägite – kus need töötud on, keegi ei taha tööd teha,” ütles Annika Koppel. “Eks tõde ole seal keskel. See, et tööandjal on olemas vaba töökoht, ei tähenda veel, et iga töötu sellele kohale kandideerib. Töötamine on Eestis vabatahtlik ja kui inimene soovib uut tööd leida, siis töötukassa ülesanne on aidata tal leida sobiv töö. Eesti riik ei saada kedagi sunniviisiliselt tööd tegema.”
Kui tööandja tunneb, et ei leia omale sobivat inimest, siis töötukassa aitab teda.
Tööandja saab siis ka inimeste kontaktid, et nendega otse ühendust võtta ja uurida valmisolekut tööd teha. “Põhjuseid, miks tööandja pakutud kohale kandideerijaid ei ole, võib olla väga erinevaid – alates palgast, lõpetades töö iseloomuga,” nentis Koppel. “Tõesti, on olnud raske leida inimesi näiteks tapamajadesse koristajateks. Mõnikord ei asu töökoht seal, kus inimene elab – tuleb mõelda, kuidas ta tööle saab ja kas tal on majanduslikult mõttekas tööle sõita, kui tasu selle lihtsalt ära katab. Ja eks me olemegi jõudnud sellisesse etappi, kus mõned tööd ja töökohad tuleb üle vaadata.”
Liina sõnas, et tema saab väga hästi aru, miks mõnel inimesel on keeruline õigeid kursusi leida. “See pole nii, et soovid saada baleriiniks, kuigi siiamaani olid raamatupidaja… Päris nii see karjäärivahetus ju ei käi, ikka peab olema reaalne vajadus selleks ja õpitut peab saama hiljem rakendada,” rääkis ta, et kursuse või koolituse valik peab olema põhjendatud. “Mulle näiteks pakuti, et veebiturundust võib õppida ka majanduskoolis. Ma vaatasin sealset õppekava, aga tundus, et kuna ma olen juba nii mitut eriala ülikoolis õppinud, pole mul eraldi uuesti kooli minemisel mõtet. Aga inimesele, kes ei ole enne kõrgkoolis õppinud, on see minu arvates väga hea võimalus. Nii et kui ta teeb ka testi ära ja tahab õppida täiesti uut ametit, siis on see töötukassa kaudu võimalik.”
Abi ka linnaosast
Kesklinna linnaosa kommunikatsioonijuht Ester Šank ütles, et linn saab anda töötule vajadusel lisatuge. “Jah, riigi töötukassa tegeleb kõigi töötuid puudutavate probleemidega, linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonda pöördub töötu inimene vahel siis, kui ta näiteks ei saa enam töötukassa toetust või ei tule selle toetusega toime,” selgitas ta. “Siis on tal võimalus taotleda toimetulekutoetust ja ka linna eelarvest makstavat ühekordset toetust. Esmakordsel pöördumisel on võimalik saada vajadusel ka majandusnõustamist või võlanõustamist.”
Mustamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Ly Rüüs ütles, et nendele töötutele, kes töötukassasse mingil põhjusel pöörduda ei söanda, selgitatakse vajadusel eri võimalusi. “Oleme ka ise selgitanud eri programme, mida töötukassa pakub, et võtta maha hirm uute väljakutsete ees,” ütles Rüüs.
Haabersti linnaosa vanem Andre Hanimägi julgustas abivajajaid endast märku andma ning linnaosavalitsusse pöörduma. “Nii on töötutel võimalus saada ka toiduabi võrdselt teiste abivajavate inimestega,” sõnas ta.
Kristiine linnaosa vanem Jaanuse Riibe ütles, et linnaosa sotsiaalhoolekande osakond nõustab kliente ning hindab nende abivajadust. “Vajadusel aitame leida ka perearsti ja broneerida vastuvõtuaegasid,” ütles Riibe. “Isik, kellel puudub eluase, suunatakse sotsiaalmajutusüksusesse või öömajja.”
Linnaosavalitsuste juristid pakuvad ka tasuta juriidilist abi.
Mida teha, kui oled kaotanud töö?
• Võta end võimalikult kiiresti töötukassas arvele!
Seda saad teha:
• e-töötukassa kaudu www.tootukassa.ee;
• telefoni teel, helistades tel 634 8000 (kui sa pole suuteline kasutama e-töötukassat ega saa esindusse kohale minna);
• käsiposti ja posti teel, e-kirja teel aadressil tallinn.info@tootukassa.ee.
Tallinna ja Harjumaa osakonna esindused:
• Tõnismäe büroo, Endla 4
• Lilleküla büroo, Metalli 3
• Tondi büroo, Karamelli 6
• Tähesaju büroo, Tähesaju tee 14
Külasta karjäärikeskust
Kui sul on plaanis oma tööellu tulevikule mõeldes rohkem kindlust tuua, siis sea sammud Fahle kvartalis (Tartu mnt 80) asuvasse töötukassa karjäärikeskusse. Seal saab küsimustike, atraktsioonide ja eksponaatide abiga testida oma võimekust, reaktsioonikiirust, ruumilist mõtlemist ning soovi korral võib alati küsida abi karjäärinõustajalt. Karjäärikeskuse kohta loe lähemalt: minukarjaar.ee.
Tallinn pakub ka üha suurenevale hulgale töötutele ligi 50 eri toetust
“Kevadel ja suvel oleme välja tulnud ka uute meetmetega, mis aitavad Covidi kriisist tingitud majandusraskustes olevaid inimesi,” ütles abilinnapea Betina Beškina.
Beškina sõnul on Tallinnas töötute arv kevadest suurenenud 7000 inimese võrra.
Töötuse määr on suurenenud üle üle riigi, riiklik töötuse määr on 7,9%, Tallinnas 7,5%. “Aga see on viimaste aastate rekordtase,” märkis abilinnapea.
Lisaks riiklikele töötukassa toetustele pakub Tallinn abilinnapea sõnul ka omalt poolt tuge. “Eri sotsiaaltoetuste näol on Tallinnas ligi 50 universaalset või sissetulekutest sõltuvat toetusliiki,” ütles ta. “Ning kevadel ja suvel oleme välja tulnud ka uute meetmetega, mis aitavad koroonakriisist tingitud majandusraskustes.”
Toetusi on alates ühekordsest üüritoetusest kuni lasteaiakoha tasust vabastamiseni. “Ehkki kooliaasta algus on juba mägede taha jäänud, on veel tänaseni, 30. novembrini võimalik esitada taotlusi selleks, et saada ranitsatoetust esmakordselt kooli minevale lapsele. Selle suurus on 320 eurot,” lausus Beškina.
Milliseid toetusi saab?
• eluaseme kaotanud inimesele ajutist majutusvõimalust või ühekordset üüritoetust;
• lasteaia kohatasust vabastamist vähekindlustatud peredele ja HEV laste vanematele;
• eralasteaias ja eralastehoius käivate laste toidukulude hüvitist;
• HEV laste õppemaksu toetust, mis on sama suur kui munitsipaallasteaia kohatasu;
• lapsehoius ja eralasteaias käivate laste vanematele toetust kuni 187 eurot kuus;
• Loe Tallinna toetuste kohta: www.tallinn.ee/est/toetused
Nädalaga lisandus Tallinnasse 495 uut töötut
• Nädalaga on Tallinnas lisandunud 495 töötuna arvele võtmist, neist 121 koondamise tõttu.
• 22. novembri seisuga oli Tallinnas registreeritud 17 748 töötut. 24. novembri seisuga oli Eestis kokku töötuna arvel
51 469 inimest ning registreeritud töötuse määr 7,9%. Aastaga on registreeritud töötute arv kasvanud 56% ning võrreldes eriolukorra algusega (12.03.20) on registreeritud töötuid u 40% enam.
• Võrreldes eriolukorra algusega on registreeritud töötute arv kasvanud kõikides maakondades, kõige suurem on kasv olnud Hiiumaal (+71%) ning Tallinnas ja Harjumaal (+65%).
