Hooldekodus kinni hoitavatele hüvitist nõudev advokaat sai kohtus võidu

"Tunneli lõpus on näha valgust, et riik hakkab alusetult hooldekodudes hoitavatele inimestele hüvitist maksma," märkis vandeadvokaat Anti Aasmaa. "Vastavad määrused on seaduseandja seni jätnud kehtestamata."

Hooldekodus kinni hoitavatele hüvitist nõudev advokaat sai kohtus võidu

"Tunneli lõpus on näha valgust, et riik hakkab alusetult hooldekodudes hoitavatele inimestele hüvitist maksma," märkis vandeadvokaat Anti Aasmaa. "Vastavad määrused on seaduseandja seni jätnud kehtestamata."

Aasmaa nõuab hooldekodudes alusetult kinnihoitud inimeste 2485 euro suurust hüvitist kuus, mida makstakse ka põhjendamatult vahistatutele või kinnipeetutele. Aasmaa saavutas enne jõulupühi vahevõidu riigikohtus, mis saatis asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, teatas BNS. "Probleem on selles, et isikutele, keda hoitakse ebaseaduslikult kinnistes hooldekodudes või haiglates kohtu loal, ei maksta hüvitist.  Riigikohus peab otsustama, kas meil on võimalik saada hüvitist samadel alustel kui isikutel, kes on kriminaalmenetluse pärast ebaseaduslikult kinni peetud," Aasmaa.

Inimõiguste vastane

Praegune regulatsioon ei pruugi aasma sõnul vastata inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonile."Kinnihoidmine muutub põhjendamatuks siis, kui isik ei ole reaalselt ohtlik ja ohtlikkus on tuvastatud vääralt või pole piisavalt arvestatud sellega, et on ka alternatiive inimese haiglas või kinnises asutuses hoidmiseks," rääkis Aasmaa. "Sellisel juhul peab kinnises asutuses hoidmine olema viimane abinõu – selle vastu on kohtud eksinud. Eksinud on kõigepealt eksperdid ja madalamate astmete kohtud. Ja hilisemalt on ringkonnakohus ja riigikohus need lahendid tühistanud. Neid asju on ringkonnakohtusse ja riigikohtusse minu poolt viidud neli-viis tükki."

Aasmaa hindab umbes 200-le nende hooldekodude arvu, kus inimesi tahtevastaselt hoitakse. "Põhiline kirstunael on see, et aastast aastasse on pikendatud isikute hooldekodudes pidamist ja ei ole kontrollitud, kas see kõik on jätkuvalt põhjendatud. Teine variant on, et isikuid on ebaseaduslikult paigutatud hooldekodusse, ilma et oleks alternatiivseid võimalusi piisavalt kaalutud," selgitas Aasmaa.

Hüvitis ilma kohtuskäiguta

Õigus hüvitisele ei saa Aasmaa sõnul sõltuda inimeste oskustest ise kohtusse pöörduda. "Seda eriti põhjusel, et tegemist on konventsiooni mõttes ebaterve psüühikaga isikuga, kelle teadmised õigussüsteemi toimimisest ei pruugi olla eelduslikult samal tasemel mis keskmisel kodanikul," kirjutas Aasmaa riigikohtule.

Kui kahes alama astme kohtus Aasmaa kaotas, siis enne jõulupühi tühistas riigikohus need lahendid ja saatis Aasmaa kaebuse uuesti Tallinna halduskohtusse. "Minu kui advokaadi jaoks on tänase lahendi näol tegemist kahtlematult parima jõulukingiga," selgitas Aasmaa. "Olen teemaga tegelenud intensiivselt viimased paar aastat. Nüüd on tunneli lõpus näha ka valgust, et riik peab nimetatud isikutele  alusetul kinni pidamisel ka kahju hüvitama, kuigi vastava regulatsiooni on seadusandja unustanud kehtestada," rääkis Aasmaa.

Samm õigusriigi poole

Aasmaa sõnul tegi riigikohus oma lahendiga pika sammu õigusriikluse poole. "Teadupärast hinnatakse  riigi tsiviliseeritust ka selle alusel, kuidas ta kohtleb inimesi kinnipidamisasutuses," märkis Aasmaa. "Mis vahet seal on, kas see on vangla või psühhiaatriahaigla."

Aasmaa on varem öelnud Eesti Päevalehele, et umbes 20 protsenti neist, kes on erihooldekodude kinnistesse osakondadesse määratud, ei peaks seal tegelikult olema.

Laadimine...Laadimine...