Hooletusse piinlema jäetud vanem saab rongalapse kohtusse anda

«Perekonnaseadus ütleb, et lastel on kohustus hoolitseda oma abi vajavate vanemate eest,» ütles jurist Maarika Pähklemäe. Kui kogu hoolitsemise koormus jääb vaid ühe lapse kanda, siis on tal õigus nõuda rongavennalt või -õelt kuludest poole katmist.

Hooletusse piinlema jäetud vanem saab rongalapse kohtusse anda

Greta Kaupmees

«Perekonnaseadus ütleb, et lastel on kohustus hoolitseda oma abi vajavate vanemate eest,» ütles jurist Maarika Pähklemäe. Kui kogu hoolitsemise koormus jääb vaid ühe lapse kanda, siis on tal õigus nõuda rongavennalt või -õelt kuludest poole katmist.

Põlvest põlve on lapsed oma vanaks jäänud vanemaid hooldanud, seda on peetud loomulikuks. Kellel on empaatiavõimet ja hoolivust, teeb seda lihtsalt heast tahtest, aga on ka vastupidiseid näiteid, kus lapsed oma vanematele abi ei osuta. Tihti jääb koormus vaid ühe «hea» lapse või lapselapse kanda, kes võtab kogu koormus enda peale. Sellise loo rääkis meile ka Anu, kes hakkas eaka ema eest ise hoolitsema.

«Venda ja õde absoluutselt ei huvitanud 85-aastase ema seisund,» meenutas Anu.

«Kuigi vennakene on Soomes rikas arst ja õde sai emalt suured metsad ja maad, ei huvitanud neid ema abistamine üldse. Kõik olid saanud mingid pärandiosad, mis olid võrdsed. Ent neile tundus ikka, et peaksid saama veel rohkem. Seetõttu ei huvitanud neid ema hooldamine, rääkimata rahalisest toetamisest. Ka ema ise oli ebaõiglane ja ei nõudnud neilt midagi, sest hellitas eriti venda. Mida sellisel juhul teha?»

Juristi sõnul on võimalik rongalapsi siiski korrale kutsuda, kuigi see nõuab raudseid närve.

«Kui laps ei täida ülalpidamise kohustust, siis sel juhul tuleb abi nõuda kohtu kaudu,» nentis jurist. «Pensionär või tema esindaja peab siis pöörduma esmalt omavalitsuse poole. Mõni on kohusetundlik ja empaatiavõimeline, teine mitte. Õdedel-vendadel on vanema ees võrdsed kohustused ja solidaarne vastutus, aga tihti juhtub nii, et üks lastest hoolitseb vanema eest, teine jätab hooletusse. Siis on sellel lapsel, kelle õlule vanema eest hoolitsemise koorem jäi, õigus oma õelt ja/või vennalt abi või tehtud kulud välja nõuda.»

Alkohoolikut ei pea aitama

Pähklemäe sõnul on teatud juhtudel võimalik vastutusest ja vanema eest hoolitsemise kohustusest ka vabaneda. «Seda siis, kui inimene ise on viinud ennast seisundisse, kus ta vajab abi, näiteks on alkohoolik või narkomaan.»

Kui aga vanemad on terved ning neil on sissetulek, pension või palk, abistavad nad üldjuhul ise lapsi ja lapselapsi. Abi vajava vanema puhul pole määrav tema vanus, vaid abivajaduse faktiline olemasolu.

«Abivajadus ei ole alati materiaalne, vaid ka terviseseisundist tulenev,» selgitas Pähklemäe ja lisas, et reeglina peaks eakas pensionist ära elama, kuid meie riigis see tihtilugu nii ei ole. «On ju toimetuleku piirid ja kui inimene on haige ja vajab kõrvalist abi, siis tuleb küll tavaliselt sugulastel hoolt kanda. Olgu siis eaka inimese vanuse või puude tõttu. Kui oma lapsed tema eest ei hoolitse, määratakse eeskostja ja omavalitsus nõuab lastelt raha välja. Näiteks juhul, kui inimene on vaja hooldekodusse panna.»

Lapse elatisraha tuleb nõuda

Reinson & Partnerid Õigusbüroo OÜ omanik Greete Reinson ütles, et lapsed peavad oma vanemaid igal juhul ülal pidama proportsionaalselt vastavalt oma sissetulekutele ja võimalustele ning ülalpidamisel pärandiosa ei arvestata. «Pärand avaneb alles pärast pärandaja isiku surma,» rääkis Reinson.

«Enne seda ei võeta pärandit arvesse – juhul kui ei ole sõlmitud muid ülalpidamist kohustavaid kokkuleppeid. Ülalpidamiseks on kohustatud isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased. Õigustatud isiku surma korral kannab kohustatud isik matusekulud, kui neid ei ole võimalik tasuda pärandist.»

Juristid tuletavad meelde, et ülalpidamist on õigustatud saama ka alaealine laps, samuti laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Ülalpidamist on õigustatud saama ka muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Seega peavad vanemad ülal pidama oma alaealisi lapsi, täisealised lapsed vajadusel ülal pidama oma vanemaid, vanavanemal on kohustus pidada ülal lapselast ja lapselapsel kohustus ülal pidada vanavanemat.

Seaduse silmis on abivajaja see, kes ei suuda ennast ise ülal pidada. «See võib puudutada sugulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima,» selgitas Reinson.

«Sel juhul tuleb elatise väljamõistmiseks tuvastada, kas hageja on suuteline ennast ise ülal pidama. Kõik sõltub inimese füüsilisest ja vaimsest tervisest ja sotsiaalsest toimetulekuvõimest. Mõni 86-aastane on veel kõbus ja kinnitab, et tal on kolmas noorus, teine aga vajab sotsiaalset toetust ja abi. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.»

Ka siis, kui isa näinud polegi

Pähklemäe sõnul tuleks siinkohal aga mõelda ka neile üksikvanematele, kes ei ole õigel ajal teiselt poolelt raha välja nõudnud. «Sel juhul leitakse automaatselt, et isik on täitnud ülalpidamise kohustust ja pärast on lapsel väga raske tõestada, et tegelikult pole isa sendigagi toetanud,» märkis jurist.

«Siis on palju pisaraid. On olnud juhtum, kus isa sai insuldi ja oli viidud hooldushaiglasse, arve muudkui keris. Lõpuks jõudis asi kohtusse ja hakati lastelt nõudma raha. See on seadus! Sa peadki sellega arvestama, et kunagi on sul vanemate ülalpidamise kohustus. Samas need lapsed polnud oma isa eluski näinud. Kuidas aga seda tõestada, kui vanaemad-vanaisad juba ammu läinud ja emagi pole enam tunnistajana adekvaatne.»

Pähklemäe koputab üksikvanemate südametunnistusele, öeldes, et kui teine osapool ei osale, siis tuleb olla aktiivne just lapse tuleviku pärast. «Eluajal tuleb seada oma elukorraldus nii, et oled ise ja ka pere on igasuguste juhtumite puhul kaitstud,» rääkis ta.

Teine murekoht on Pähklemäe sõnul Eesti riigi poliitika, kus meil on järjest enam eakaid, kel pole abi kuskilt loota. «Kas siis pole lapsi või on nad võimetud vanema eest hoolt kandma,» selgitas ta. «Ja siis on pered, kes kasvatavad lapsi, hoolitsevad vanemate eest ja veel nende vanemate inimeste eest, kes on elus niisama lõbutsenud. See on poliitika küsimus ja reaalne raha, mis läheb nende kohusetundlike inimeste taskust. Olgu siis kas või lastetuse maks. Mõnikord on see õigustatud.»

Laadimine...Laadimine...