Hotellipidajad soovivad külaliskorterites majutusteenuse tõhusamat reguleerimist

"Linnal ei ole täna minu teada andmeid, kui palju turiste külaliskorterites ööbib, mis riikidest nad pärit on, millised on nende reisi eesmärgid jne. Aga see oleks ilmselt vajalik, et planeerida ka näiteks oma turismiatraktsioone ja teisi linna külalistele suunatud teenuseid," rääkis Käpp.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Hotellipidajad soovivad külaliskorterites majutusteenuse tõhusamat reguleerimist

Erki Varma

"Need muudatused oleme liidus läbi arutanud ja selline üldine kaasajastamine on väga mõistlik," nentis Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) juhatuse esimees ja TallinnHotelsi juht Ain Käpp. "Samas vajaks külaliskorterites majutusteenuse pakkumine kindlasti veelgi tõhusamat reguleerimist."

Valitsus toetas neljapäevasel istungil turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muudatuse eelnõud, mille eesmärk on kaasajastada majutusteenuse osutamise nõuded. Üha enam koguvad populaarsust jagamisplatvormid ning turule on lisandunud iseteeninduslikud majutusasutused ehk niinimetatud automaathotellid, mis on pakkumist mitmekesistanud ja mida tuleb valitsuse teatel ka nõuete kehtestamisel arvesse võtta.

Uued digitaalsed lahendused ja klientide muutunud ootused on kaotamas vajadust nii eraldi vastuvõturuumide ehk nii-öelda lauateeninduse kui ka mitmete teiste teenuste järele, mistõttu vähendatakse ka ministri määruse teisi nõudeid. Jagamismajandusele ei kehtestata erireegleid, vaid lähtutakse põhimõttest, et nõuded kehtivad ühtviisi kõigile ettevõtjatele.

Majutusettevõtete liikide kirjeldused muutuvad ja nõuded leevenevad. Näiteks praegu peab hotellis või motellis olema vähemalt 10 tuba, edaspidi piisab viiest toast, külalistemaja tänane viie toa nõue kaob. Nad vabastatakse ka toitlustusteenuse pakkumise kohustusest, jättes selle teenusepakkuja eristumise võimaluseks.

"Selline kaasajastamine lihtsustab asjaajamist ja on tänapäevane," kiitis Ain Käpp. Erinevatest majutuse jagamisplatvormidest rääkides leidis Käpp, et kõik turul olijad võiksid olla siiski ka nõuete poolest võrdselt koheldud. "Karmid nõuded, mis kehtivad hotellile, peaksid kehtima ka majutusteenust pakkuvale külaliskorterile," leidis Käpp. "Siin see algatus, mida on linnapea teinud, on väga mõistlik."

Omavalitsus vajab ülevaadet majutusteenuse pakkujatest

Käpp viitas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti (Keskerakond) tänavu mais tehtud pöördumisele, milles tehti valitsusele ettepanek muuta külaliskorterites majutusteenuse osutamise regulatsiooni senisest rangemaks. Tallinna linnapea tegi ettepaneku anda kohaliku omavalitsuse üksusele pädevus oma haldusterritooriumil külaliskorteris kui majutusettevõttes majutusteenuse osutamise litsentseerimiseks ning sätestada litsentsi saamise tingimused.

Probleemiks on muu hulgas, et kui hotellides kontrollitakse tervisekaitse nõuetest kinni pidamist regulaarselt, siis külaliskorterite puhul ei ole tervisekaitse nõuetest kinnipidamise kontrolli võimalik teostada juba ainuüksi seetõttu, et nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel puudub ülevaade, millisel täpsel aadressil külaliskorterid asuvad.

Ka Ain Käpp leiab, et majutusteenust pakkuvatest korteritest ülevaate omamine oleks omavalitsusele oluline. "Linnal ei ole täna minu teada andmeid, kui palju turiste külaliskorterites ööbib, mis riikidest nad pärit on, millised on nende reisi eesmärgid jne. Aga see oleks ilmselt vajalik, et planeerida ka näiteks oma turismiatraktsioone ja teisi linna külalistele suunatud teenuseid," rääkis Käpp.

Hotellid ja restoranid loodavad käibemaksu langetamisele

Koroonakriisi ajal kõige rohkem pihta saanud turismi ja toitlustussektor on Käpa sõnul siseturismi toel tänaseks pisut taastunud. "Siseturism on mingil määral aidanud suvituskohtasid, kuid üldine hinnatase majutuskohtades on siiski märgatavalt langenud," nentis Käpp. Tallinnas on tema sõnul täna hotellide täituvus 30 protsendi juures ja seda suvel, kus tavaliselt on täituvus üle 95 protsendi. "Ja seda kõike omakorda 35 protsenti väiksema hinnaga kui aasta tagasi," selgitas Käpp. Suvi ongi tema kinnitusel aeg, mil majutusasutused koguvad talveks reserve, tänavu seda aga ei juhtu.

Käpa sõnul on riigi abi seni toitlustus- ja majutussektorile olnud väga tõhus, kuid sektori taastumiseks oleks kindlasti vaja rakendada täiendavaid meetmeid. "Kõik need toetusmeetmed, eriti töötukassa abimeede, olid väga kasulikud ja väga vajalikud, need aitasid sektorit äärmiselt palju. Tänaseks on aga kõik need abimeetmed otsa saanud," nentis Käpp. 

Tema sõnul on valitsusele tehtud ettepanek alandada toitlustuse ja majutuse käibemaksu 2022. aasta aprillini viie protsendi peale, mis annaks võimaluse sektoril kiiremini taastuda. "Siin on oht selles, et sama arutelu käib praegu ka Lätis ja Leedus. Kui seal enne meid see ära tehakse, siis me kaotame konkurentsis," muretses Käpp. Saksamaa juba alandas toitlustuse käibemaksu 19 protsendilt seitsmele. "See näitab, kuidas riigid omavahel konkureerivad, kuidas nad tahavad näidata, et turistid on olulised."

Igal pool maailmas on turism koos reisiteenuste, toitlustuse ja transpordiga koroonapandeemia tõttu väga palju kannatanud ja Käpa sõnul see kahjuks jätkub. 

Laadimine...Laadimine...