IDEE: Tallinnale võiks juurde liita tehisliku poolsaare ehk eel-Helsingi

Haridustegelase ja poliitiku Märt Sultsi mõte luua Paljassaare lahte kolm tehislikku kasiinosaart on saanud konkureerivat täiendust. Rakendusmatemaatik Olev Vaher promob ideed laiendada Pirita tee kandis Tallinna territooriumi tehispoolsaarega, mis moodustaks koos sinna kanti maabuva, Soome lahe aluse raudteetunneliga nn eel-Helsingi.

Pilt: Scanpix

IDEE: Tallinnale võiks juurde liita tehisliku poolsaare ehk eel-Helsingi (1)

Virkko Lepassalu

Haridustegelase ja poliitiku Märt Sultsi mõte luua Paljassaare lahte kolm tehislikku kasiinosaart on saanud konkureerivat täiendust. Rakendusmatemaatik Olev Vaher promob ideed laiendada Pirita tee kandis Tallinna territooriumi tehispoolsaarega, mis moodustaks koos sinna kanti maabuva, Soome lahe aluse raudteetunneliga nn eel-Helsingi.

Vaheri sõnul algaks poolsaar sealt, kus vana sadama kaid lõpevad. Edasi suunduks poolsaar otse põhja poole ja tuleks kaarega Pirita randa tagasi.  

"Poolsaare suurus oleks 4-5 ruutkilomeetrit, see on 12-15 korda väiksem kui Manhattan New York Citys, kus elanikke 1,5-2 miljonit," kirjeldas Vaher. Tema sõnul võiks poolsaarele tekkida juurde üks linna südametest, sest Helsingi järjest tihendamisest ühendumisest Tallinnaga saaks ka Tallinn tugeva majandusliku tõuke. Ja kuigi ümber Tallinna on vaba maad ja kasvuruumi esmapilgul justnagu piisavalt, oleks Vaheri arvates mõttekam linnal laieneda siiski mitte kusagil näiteks Lasnamäe taga, vaid sadamatele ja tulevase mere aluse raudteetunneli suubumiskohale, kui liikluse tuiksoontele, lähemal. Mõistagi paikneks sadam ka praegu veel teoreetilisel tehispoolsaarel endal.

 

 

Saar keset Soome lahte?

Kuigi Vaheri idee võib praegu tunduda üsna suure utoopiana, on tehissaare, kuigi tõsi küll, pärissaare, mitte poolsaare mõttega mängitud ka Soomes. Samamoodi nagu Vaher oma poolsaarega, nägi saare autor selles kahe linna n-ö kokkukasvatajat.

Helsingi noor arhitekt Martti Kalliala tutvustas juba 2009. a visiooni, mille järgi võiks Tallinna ja Helsingi vahele merre rajada ühise tehissaare kahte linna ühendava raudteetunneli ehitamise käigus. Materjali saare ehitamiseks oleks lihtne saada, sest meretunneli kaevamisel tekib paratamatult oma 16 miljonit kuupmeetrit graniitkivitükke. Tunnel kulgeks nimelt suurema osa graniidis, kui Eesti-poolne lõpuots välja arvata. Vaher loodab oma idee puhul samuti Tallinn-Helsingi tunneli valmimisele - või õigemini, ilma selle tunnelita poleks ka poolsaarel suuremat mõtet, sest poolsaar omakorda vajab tunneli antavat majanduslikku tõuget Tallinnale. Teisisõnu, veelgi tihedamat liiklust, veelgi tihedamat kaupade vahetust, kahe linna tihedamat kokkukasvamist jne.

"Globaalses konkurentsis on tõmbekeskustele soovitav minimaalne elanike arv kaks miljonit," ütles Vaher. Tema sõnul loodavad soomlased, et osalt tunneli abiga kasvab Helsingi piirkonna elanike arv 250 000 võrra ja kuna Tallinn ületab ilmselt tunneli valmimise ajaks 450 000 inimese piiri, olekski Talsinki kaksiklinnas kokku umbes kaks miljonit elanikku.  

Vaheri arvates ei tuleks tehispoolsaart mitte rajada mere täitmise kaudu pinnasega, vaid luua see näiteks korrus-korrus haaval merre rajatud ehitiste kaudu. See võimaldaks korralikku parkimisruumi alumistel korrustel, lihtsustaks kommunikatsioonidele ehk torudele-trassidele ligipääsu ja ühtlasi laiendaks poolsaar Tallinna selle kõige kitsamast kohast. Tallinn on teatavasti kikilipsu-kujuline: kitsaim koht ehk "lipsusõlm" on surutud kahe veekogu, Ülemiste järve ja Tallinna lahe vahele.

Läheb selle poolsaarega kuidas läheb, tunnel kahe linna vahel saab suure tõenäosusega lähiaastakümnel teoks. Helsingin Sanomates on tänavu märtsis kirjutatud, et tunnelit oleks Eestisse iseenesest lihtne ehitada, kuna tugev graniidikiht ulatub mere põhjas Eestini. Tõenäoliselt saab tunnel valmis kusagil 2030. aasta paiku.

Kunagi valime Talsinki omavalitsust

"Kust saab Helsingi oma joogivee? Maailma suuruselt teise, 120 km pikkuse tunneli kaudu," märkis Vaher ise oma küsimusele vastates. "Tunneli läbimõõt võimaldaks sinna ka rongi sõitma panna. Tunnelit ehitati 1972-1982 ja see läks maksma tänastes hindades umbes 200 miljonit eurot." Kui soomlased suutsid Päijänne järvest juba aastakümneid tagasi sellise veejuhtme rajada, asi siis see tunnel pole ära teha. "Ühtedest järgmistest kohalikest valimistest me valime ilmselt juba Talsinki ühe rajooni omavalitsust," muigas Vaher.

Tehissaarte, või miks mitte, ka poolsaarte rajamine on maailmas tänapäeval suhteliselt tavaline. Soomlastel on selles osas üsna kõvad kogemused. 2016. a mais kirjutas Helsingin Sanomat 5000 tonni raskusest ja 10 000 ruutmeetri suurusest tehissaarest, mis valmistati terasest Soome kuulsates Rauma tehastes. Saare tükid viidi meritsi kaheksa osana Dubaisse ühe lukshotelli juurde, kes oli selle tellinud. Hotell asub ise samuti tehissaarel, siiski küll tavalisel ehk pinnasega täidetud maatükil. Sellele juurde liidetud tehissaarel asuvad restoranid, basseinid ja liivarand. Hotelli elanikke ei tahetud pikkade ehitustöödega nimelt kurnata. Ka selles mõttes on Vaheri ideel, mitte täita merd pinnasega, vaid luua näiteks sammastele toetuvad või siis ujuvad pinnad, jumet, et see segab vähem mereelustikku ja on seega ökoloogilisem, kui mere täitmine kasvõi graniidiga.

Olev Vaher, kes esitles tänavu kevadel oma ideed tehispoolsaarest rea suurettevõtete korraldatud idee- ja esseekonkursil "Edukas Eesti", on varem tegelenud poliitikaga, millest on enda sõnul praegu pausi võtnud. Ta kuulub Reformierakonna asutajaliikmete hulka, kuid lahkus parteist 2012. a selle poliitikas pettununa. Hiljem on ta löönud kaasa Vabaerakonnas. Praegu on rakendusmatemaatiku magistrikraadiga Vaher tegev IT-ettevõtluses.  

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...