IGAVESTI ABIELUS: Välismaale pagenud abikaasast lahutamine võib olla võimatu

"Olen ligi kaks aastat proovinud saada lahutust oma Austraalias elavast abikaasast, kuid kuna mees lihtsalt ei võta kohtuasja alustamise kohta saadetud dokumenti vastu, keeldub kohus mind lahutamast. Nüüd siis olengi igavesti sundabielus mehega, keda nägin viimati 13 aastat tagasi," rääkis 40-aastane Tiina.

Pilt: Scanpix

IGAVESTI ABIELUS: Välismaale pagenud abikaasast lahutamine võib olla võimatu

Ragne Jõerand

"Olen ligi kaks aastat proovinud saada lahutust oma Austraalias elavast abikaasast, kuid kuna mees lihtsalt ei võta kohtuasja alustamise kohta saadetud dokumenti vastu, keeldub kohus mind lahutamast. Nüüd siis olengi igavesti sundabielus mehega, keda nägin viimati 13 aastat tagasi," rääkis 40-aastane Tiina.

20 aastat tagasi armusid Tiina ja Toomas (nimed muudetud) teineteisesse. Toona veel alaealine Toomas ning äsja 18-aastaseks saanud Tiina abiellusid. Elu veeres kord halvemini, kord paremini, ja paaril sündis kaks kena last.

2002. aastal otsustas pere kolida koos lastega Austraaliasse elama. Uues kohas sisseelamine oli raske, aga ühiste jõupingutustega saadi jalad siiski alla ja elu hakkas aina paremaks minema. Kuni hetkeni, mil Tiinat tabas saatuselöök otsekui välk selgest taevast.

"Ühel õhtul tunnistas mu mees, et on leidnud endale uue kohaliku silmarõõmu, kellega kavatseb koos elama hakata," selgitas Tiina. "Ma ei suutnud seda uskuda – olime ju omavahel nii kenasti läbi saanud. Mu maailm varises kokku, sest mida ma teen üksi kahe väikese lapsega Austraalias, kui mees otsustab meie juurest lihtsalt jalga lasta?"

Tiina jaoks polnud probleem mitte niivõrd poole pere sissetuleku kaotus, vaid see, kuidas ise üldse tööle saada. Nimelt elasid noored sellises kohas, kus ilma isikliku autota tööle pääsemine oli võimatu – kõikjal ainult kiirteed ja bussiühendus puudus. Autojuhiluba ja auto olid aga paraku ainult Toomasel. Emotsionaalselt täiesti kokku varisenud Tiina otustas tulla kahe lapsega tagasi Eestisse.

Pööre paremuse poole

Tiina sai Eestis tööd ühes väikelinnas õpetajana ja oma vanemate abiga on ta tänaseks lapsed üles kasvatanud. Toomas jäi uue naisega Austraaliasse elama ja Tiina ei suhelnud temaga 13 aastat. Toomase tegemistest kuulis ta vaid oma lastelt. Esialgu ei seganud Tiinat, et ta paberite järgi on ikka veel abielus.

"Olgem ausad – üks põhjus, miks ma lahutust sisse ei andnud, oli, et mul ei jäänud lihtsalt õpetajapalgast üle seda 100 eurot, mis tuleb riigilõivuna abielulahutuse sisse andmiseks maksta," tunnistas Tiina. "Ka advokaadi palkamiseks polnud mul raha. Tasuta õigusabile ma aga ei kvalifitseerunud, sest Eestis on ju õpetaja üks rikas inimene, kes suudab ise kõik kohtukulud kinni maksta."

2013. aastaks oli aga ka Tiina leidnud uue armastuse, kellega tahtis abielluda ja veel ehk lapsegi saada. Naine soovis, et uus ilmakodanik sünniks juba seaduslikust suhtest. Kuna Tiinal polnud raha advokaadi palkamiseks, otsustas ta oma kohtumaterjalid koostada ise. Tiina uskus, et asi peaks kiirelt käima, sest perekonnaseaduse kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. "Meie polnud ju mehega koos elanud juba ligi 13 aastat, seega oleks meie lahutus kulgema ilma igasuguste probleemideta," nentis naine.

Tiina esitas kohtule Toomase elukoha aadressi, telefoni ja e-mailid, teades, et need on õiged, ja loobus ühisvara jagamise nõudest, et asjad kiiremini korda saada. "Isa saatis lastele kõigi nende aastate jooksul kingitusi ja kirju – seega oli ju postipakkidelt näha, kus mees elab, ja mina täiesti kindel, et tema kontaktandmed on õiged," selgitab Tiina.

Otsust ei tulnud ega tulnud

Tiina jäi lootusrikkalt ootama, kuid lahutusotsust ei tulnud. Nagu pauk luuvarrest tabas teda kohtu kiri, milles seisis: "Kostja ei ole menetlusdokumente kätte saanud ning kohtule ei ole teada kostja teisi elukoha või sidevahendite andmeid. Andmed tuleb esitada kohtule 14 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Vastasel juhul on kohtul õigus jätta avaldus läbi vaatamata."

"Mis mõttes esitada uued andmed Toomase elukoha kohta – ma ju olen seda teinud," mõtles Tiina. "Kuidas saab kohus mind panna vastuma selle eest, et Toomas lihtsalt ei võta kirju vastu või ei reageeri kohtu saadetud e-mailidele."

Uskudes, et terve mõistus võidab, saatis Tiina kohtule vastuse, kus tõi taas välja Toomase aadressi, lisades ka viimase postipaki aadressi koopia. Samuti koopia Toomase e-kirjast, kus viimane käsib "selle jama" ehk lahutuseasja pooleli jätta. "Uskusin, et kohus saab seda e-kirja lugedes aru, et Toomas on abielulahutuse avaldusest teadlik ja elab sellel aadressil," rääkis naine.

Ometi sai Tiina ligi aasta pärast lahutusprotsessi alustamist kohtult lakoonilise vastuse: "Maakohtu määratud tähtpäevaks täiendavaid andmeid hageja ei esitanud."

Ringkonnakohtus on korduvalt öelnud, et kohtupabereid ei tohiks avalikult kätte toimetada, kui kostja ei ela Eestis ning ei saa dokumente kätte. Seega jäi Tiina hagi läbi vaatamata. "Mul pole sõnu kirjeldamaks seda, mida tundsin seda vastust lugedes," lausus naine. "Sisuliselt tähendab see, et kui Toomas ei taha ust avada ja kohtuteadet vastu võtta, siis olen süüdi mina ja jäängi igavesti abiellu – nii näevad Eesti seadused ette!"

Tiina kaebas halduskohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse. See saatis tema lahutusasja tagasi esimese astme kohtusse põhjendusega, et kui hageja on teinud kõik endast oleneva kostja kontaktide andmiseks, peab ka kohus ise välismaal elava kostja elukoha kindlaks tegema. "Ohkasin kergendatult, et ometigi on kuskil keegi, kes saab aru, et abielu ei saa ju jääda lahutamata, sest teine pool pahatahtlikult hoiab asjast kõrvale. Lootsin, et seekord pääseb õiglus võidule," nendib Tiina.

Ja tõesti, ligi poolteist aastat pärast lahutuse sisseandmist hakkaski kohus ise midagi tegema, et Toomase elukohta kindaks määrata – paraku tuli kohtu tegutsemine kinni maksta jälle Tiinal. "Sain määruse, millega mind kohustati tõlkima kõik kohtumaterjalid ja lisad inglise keelde," selgitas naine.

"Samuti paluti mul tasuda 95 USA dollarit, et välisriigi ametnik saaks minna Toomase ukse taha isiklikult koputama ja talle kohtukutset andma. Vastasel juhul ähvardati jälle asja arutamine lõpetada. Mul ei jäänud muud üle, kui vanematelt raha laenata. Kokku läks see kõik mulle maksma ligi 300 eurot, mis on meie perele suur raha!"

Ligi pool aastat ei kostnud kohtust kippu ega kõppu. Tiina lootis, et selle ajal jooksul saavad tema raha eest kinnimakstud välismaised ukselekoputajad oma tööga hakkama. Talvel 2015 sai Tiina uue kutse kohtuistungile. «Kohtunik ütles, et Toomase ukse taga on välismaine kordnik käinud juba 20 korda, aga keegi ei ava,» rääkis naine. «Seega ei saanud mind endiselt lahutada. Ma ei teadnud enam, kas nutta või naerda – isegi absurditeatriks oli seda kõike juba liiga palju nimetada!»

Ootamatu lõpp

Tiina lahkus kohtust Eesti õigussüsteemis pettunult ja otsustas teema mõneks ajaks unustada. Paar kuud end kogunud, saatis Tiina siiski kohtule uue kirja, kus palus teada anda, mis seisus siis tema lahutus on. "Uskumatu – vaid paar tundi pärast minu kirja sain kohtult vastuse, et olen nüüd lahutatud," rääkis Tiina.

"Mulle jäi arusaamatuks, miks just nüüd, pärast kaht aastat kemplemist saabus hetk mind sundabielust lahutada, kuigi kõik faktid ja asjaolud olid jäänud samaks. Oskasin vaid tänulik olla, et mulle ei määratud riigi õigusabi, mille ma oleks pidanud nüüd, otsuse saamisel kinni maksma."

Tiina on ühes teises protsessis nn riigiadvokaadi juures käinud. "Sellist udujuttu, nagu see mees ajas, oskan ma ise endale tasuta ka rääkida," ütles Tiina. "Selle eest esitas advokaat 120-eurose arve."

Paraku on kohtuskäimine keerukas ja ilma juriidiliste teadmisteta sealt end tihti läbi ei näri. "Aga kui su "abistajaks" satub advokaat, kes teemat veel vähem jagab, kui sa ise, siis tuleb küll nutt kurku," tõdes Tiina. "Sageli ei saa juriidilise hariduseta inimene arugi, et advokaat udutab, ja peab hiljem hambad varnas elades maksma riigi õigusabi kulusid."

Vaid tunnike riigi õigusabi maksab 40 eurot.

--------------------------------------

 

Miks on välismaal elavale inimesele kohtudokumentide saatmine nii raske?

Haldi Koidu, justiitsministeeriumi rahvusvahelise justiitskoostöö talituse nõunik

Dokumentide kättetoimetamisel tuleb arvestada sihtkohariigi seaduste ja lõivudega. On riike, kus kättetoimetamisega tegelevad, nagu Eestiski, kohtud, samas ka riike, kus sellega tegelevad kohtutäiturid, nagu näiteks Hollandis ja Prantsusmaal. USA-s toimetavad dokumente kätte eraasutused. Sellest kõigest tulenevalt erineb ka menetlus, selle pikkus, kulud jms riigiti. Ühes asjas võib olla vajalik välisriigis elavale inimesele materjale kätte toimetada mitu korda, mistõttu ei saa taotluste arvu võrdsustada kohtuasjade arvuga.

Kas kadunud abielumehest saab teise mehe lapse isa?

Siseministeeriumi pressinõunik Toomas Viks

Lapse emaga koos elavat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja teine mees on isaduse omaks võtnud. Nii on see kirjas perekonnaseaduses. Seega ei ole see tänasel päeval nii, et ema kaasa ilmtingimata lapse isana dokumenteeritakse, vaid lapse isana võib rahvastikuregistrisse kanda ema uue kaaslase asemel mehe, kes on lapse eostanud ja kes on isaduse omaks võtnud.

Laadimine...Laadimine...