Igor Gräzin Danske rahapesust: prokuratuur teadis, et selle taga on tapetud inimesed, kuid ei hakanud uurima

"Samal ajal, kui prokuratuur tuulas läbi Keskerakonna kontorit ja ajas taga Savisaart, tegeleti sisuliselt teise-kolmanda sordi asjaga, mis pole tänaseni mitte midagi andnud, jäeti rahvusvaheline skandaal tähelepanuta," kommenteeris õigusteadlane ja poliitik Igor Gräzin riigiprokuratuuri tegevust seoses Danska panga rahapesu uurimisega. "Selle taga on tapetud inimesed, selle taga on veri. Eesti prokuratuur teadis seda." Gräzini sõnul on prokuratuur elanud seni teadmises, et nad teevad, mida ise tahavad. "Nad võivad kaheksa aastat uurida maadevahetust või kiusata Kaur Kenderit või Aivar Soopi."

Pilt: Scanpix

Igor Gräzin Danske rahapesust: prokuratuur teadis, et selle taga on tapetud inimesed, kuid ei hakanud uurima (11)

Kairi Ervald

"Samal ajal, kui prokuratuur tuulas läbi Keskerakonna kontorit ja ajas taga Savisaart, tegeleti sisuliselt teise-kolmanda sordi asjaga, mis pole tänaseni mitte midagi andnud, jäeti rahvusvaheline skandaal tähelepanuta," kommenteeris õigusteadlane ja poliitik Igor Gräzin riigiprokuratuuri tegevust seoses Danska panga rahapesu uurimisega. "Selle taga on tapetud inimesed, selle taga on veri. Eesti prokuratuur teadis seda." Gräzini sõnul on prokuratuur elanud seni teadmises, et nad teevad, mida ise tahavad. "Nad võivad kaheksa aastat uurida maadevahetust või kiusata Kaur Kenderit või Aivar Soopi."

Õigusteadlane ja poliitik Igor Gräzin kritiseeris Eesti riigiprokuratuuri selle eest, et Danske panga rahapesujuhtum võeti uurimisele alles nüüd investor Bill Browderi teise avalduse põhjal.

Kui prokuratuuri juht Lavly Perling põhjendas seda aja, ruumi ja konteksti muutumisega, siis Gräzini sõnul tuleb aega ja ruumi vaadata kitsas kontekstis. Nimelt rääkis ta KUKU raadio saates, et Riigikogus on praegu teisel lugemisel seadus, mis esmakordselt Eesti Vabariigi ajaloos kehtestab prokuratuuri üle kontrolli. "Loomulikult on prokuratuur ise selle kõige vastu, aga seaduse mõte on selles, et prokuratuur ei ole eraputka. Prokuratuur ei tohi tegeleda, millega ta tegeleda tahab ja jätta tegelemata asjadega, millega ta tegeleda ei taha," selgitas Gräzin.

Esimene Danske panga rahapesukahtluse avaldus esitati Gräzini sõnul prokuratuurile juba siis,  kui nemad tegelesid Keskerakonna kontori pahupidi pööramisega ja Savisaare taga ajamisega. "Sisuliselt tegeleti siis teise või kolmanda järgu asjaga, mis pole tänaseni midagi andnud," selgitas Gräzin. 

Samal ajal jäeti tema sõnul aga rahvusvaheline skandaal, mille taga on Gräzini sõnul tapetud inimesed ja veri, tähele panemata. "Eesti Vabariigi prokuratuur teadis seda ja nendel olid vastavasisulised materjalid olemas ja edasi antud," kinnitas Gräzin.

Aasta või poolteist tagasi andis Gräzini sõnul tema erakonnakaaslane Eerik-Niiles Kross eraldi arutelu Magnitski nimekirja kohta, kus soovitakse selgitusi mõrvamiste kohta, seoses Danske panga ja rahapesu looga. "Justiitsministrilt ja Sven Mikserilt pole mitte mingisugust vastust. See oli Eesti Vabariigi suhtumine, kusjuures, ma tahan rõhutada, et tegemist on kuriteoga ja täieliku skandaaliga Eesti panganduses," lisas Gräzin.

Viga pole Gräzini sõnul Danske pangas, sest rahapesu toimub igal pool üle maailma, vaid meie õiguskaitse organite suhtumises.

"Seda juhtub igal pool maailmas aga Eesti olukorra teeb unikaalseks see, et Eesti õiguskaitseorganid eiravad vastuste andmist ka riigikogu puldist," selgitas Gräzin.

Gräzini sõnul peaks küsima, et kas me tõesti elame sellises riigis, kus esiteks toimub rahapesu ja rahapesule reageeritakse ainult, siis kui enam reageerimata ei saa jätta.

"Kui nüüd viimasele Browderi avaldusele poleks ka reageeritud, oleks see tähendanud seda, et kogu prokuratuur oleks pidanud lahkumisavalduse kirjutama," ütles Gräzin.

Magnitski nimekirja alusel antud sissesõidukeeld 50 inimesele ei ole Gräzini sõnul aga piisav. Siinkohal tegi tema sõnul Ameerika Kongress palju radikaalsema ja täielikuma otsuse, kus sissesõidukeeld ei ole mitte ainult 50 inimesele, vaid ka nendele, kes on nende inimestega seotud ja kes on teadaolevalt Vene Föderatsioonis olnud seotud inimeste tapmisega, mis omakorda on seotud justiitsmasinavärgiga.

"Eerik-Niiles Krossi eelnõu mõte oligi selles, et Magnitski nimekiri ongi need viiskümmend inimest, pluss kõik need, kes tapavad, piinavad ja kiusavad inimesi Venemaal," ütles Gräzin.

Gräzini sõnul on juba pikemat aega kehtinud riigis olukord, kus prokuratuur arvab, et ta võib teha, mida ta tahab. "Nad võivad kaheksa aastat uurida maadevahetust või kiusata Kaur Kenderit, kusjuures kuritegu seal üldse ei olnudki, või Aivar Soopi," selgitas Gräzin.

Kajar Lemberi kohtuasja uuritakse Gräzini sõnul aga tänapäevani, kus on teadaolevalt 52 000 pealkuulamise episoodi. "Ja nüüd, kus vint on nii üles keeratud, on prokuratuur aru saanud, et nad ei saa väljaspool Eesti Vabariigi õigusruumi enam tegutseda. Sellele tuleb ühel hetkel lõpp," lisas Gräzin.

Nüüd võitleb prokuratuur Gräzini sõnul enda ellujäämise nimel, mitte Magnitski nimekirja eest.

 

 

11 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...