Igor Gräzin: Ma arvan, et nendes ajalehtedes, mis käituvad nagu Postimees, jääb kvaliteetajakirjandus alles

"Au ja kiitus Postimehele, kes maksis ise kõik need kahjud kinni ja Postimees oma laia seljaga kaitses ajakirjanikud ära. Ma arvan, et nendes ajalehtedes, mis käituvad nagu Postimees või nendes väljaannetes, kes käituvad nii nagu Postimees, jääb kvaliteetajakirjandus alles," kommenteeris Igor Gräzin sel nädalal jõustunud Tallinna ringkonnakohtu otsust, mis mõistis Postimehe nüüdseks endistelt ajakirjanikelt Risto Berendsonilt ja Joosep Värgilt ettevõtja Margo Tomingase kasuks välja rahalise hüvitise ajalehes ilmunud valeväite avaldamise eest.

 

Meedia

Igor Gräzin: Ma arvan, et nendes ajalehtedes, mis käituvad nagu Postimees, jääb kvaliteetajakirjandus alles

Toimetaja: Toomas Raag

"Au ja kiitus Postimehele, kes maksis ise kõik need kahjud kinni ja Postimees oma laia seljaga kaitses ajakirjanikud ära. Ma arvan, et nendes ajalehtedes, mis käituvad nagu Postimees või nendes väljaannetes, kes käituvad nii nagu Postimees, jääb kvaliteetajakirjandus alles," kommenteeris Igor Gräzin sel nädalal jõustunud Tallinna ringkonnakohtu otsust, mis mõistis Postimehe nüüdseks endistelt ajakirjanikelt Risto Berendsonilt ja Joosep Värgilt ettevõtja Margo Tomingase kasuks välja rahalise hüvitise ajalehes ilmunud valeväite avaldamise eest.

 

 

Tegemist on pretsedenti loova kohtulahendiga, sest esimest korda pani kohus ajakirjanikku isiklikult väljaandes avaldatu eest vastutama.               

"Muide, kuna meil on praegu tähtis nimetada, et kui on huvide konflikt ja nii edasi, siis ma kohe deklareerin, et mul on huvide konflikt, kui ma räägin Joosep Värgist," naerab õigusteadlane Igor Gräzin. "Sellepärast et tema on ainukene Postimehe ajakirjanik, kes on minust teinud suure portreeloo üle kahe lehekülje, mida ma kallina alles hoian."

Gräzin toob näiteks täisühingu mõiste. "Oletame, et sina ja mina lepime omavahel kokku, et me võtame veel ühe kolmanda kuti ka siia juurde ja me avame siinsamas Solarises näiteks juuksuritöökoja ja kõik kolmekesi, igaüks paneb võrdselt raha siia sisse, lepime omavahel kokku, kuidas keegi tööta ja me oleme kolm võrdset osanikku.

Kui nüüd üks meist kolmest lõikab kellelgi juuksed nihu või lõikab valesti või jätab pool habet alles või teeb üldse mingisuguse pahanduse, siis on tegelikult jumala ükskõik, kes meist kolmest nüüd selle kahju kinni maksab.

See, et me pärast omavahel klaarime, ütleme mina tegin halba tööd, kõik me kolmekesi peale selle kinni maksma, te võite kaks ülejäänut mulle kallale tulla ja öelda, et miks meie sinu eest peame vastutama ja nii edasi."

Vastutus on solidaarne

Gräzin ütles, et kõne all olev ajakirjanike situatsioon ajalehega on sarnane – nad vastutavad, nagu juristid ütlevad selle kohta – solidaarselt. "Sest ütleme need, kellele nüüd paha tehti, nende seisukohalt on ju kõige tähtsam asi, et pärast avaldatakse lehes õiendus. Ja tegelikult, et makstaks kinni ka kahjud, mis neile on tekitatud. Nendel inimestel seal Paide kandis iseenesest on jumala ükskõik, kes seda maksab."

Gräzin ütles, et kui nende kahju on 10000, siis nad ootavad kuni 10000 tuleb laua peale ja see ongi nende huvi. "Küll aga niipea kui nüüd keegi – näiteks ajaleht on 10000 ära maksnud neile, kellele haiget tehti, siis on ajalehel õigus minna oma töötaja vastu, kes selle kahju tekitas, ehk antud juhul ajakirjaniku vastu."

Gräzini sõnul on see, et praegu süüdistati ajakirjanikke, on juriidiliselt jumala ükskõik ega puutu asjasse. "Küll aga on nüüd negatiivne moment, et ajakirjanikel kaob julgus materjale avaldada. Ajakirjanikud lasevad üle nurga muidugi, sest Eesti ajakirjanik on üldiselt alamakstud ja üle töötanud. Hullemgi veel, Eesti ajakirjanik on ka veel ideoloogilise pressingu all. Sellepärast Marju Lauristini koolkonnad ja kõik need ju suruvad seda sotsialistlikku agendat ju ka veel peale. Selles mõttes ma saan aru, et neil on niisugune raske olukord."                

Gräzin toob veel ühe näite: "Juhul kui ajakirjanik ei avalda oma allikat  kasutatakse väljendit – "tundmatuks jääda soovinud allikas". See on loogiline ja ta ei peakski avaldama, see on vaba ajakirjanduse eelis. Aga meil on nüüd asi läinud selles mõttes hukka, et meil allikad ka valetatakse ka sisse. Allikad, keda tegelikult polegi olemas. Või ta on küll nii-ütelda olemas, aga see allikas ei ole kunagi midagi sellist rääkinud, mis talle suhu pannakse."

Gräzin nimetab Eesti ajakirjanduse suureks lõksuks juhtumeid, kus ajakirjanikud, eriti reporterid, uurivad ajakirjanikud ja nii edasi valetavad allikad sisse.

"See võimalus, et me kontrollime ajakirjanikku, kas allikas oli või ei ole, peaks meil olemas olema. Inglismaal toimub see väga lihtsalt, see toimub kuue-seitsme kõige suurema ajalehe vahel. Ajakirjanikud näitavad omavahel allikaid, neid saab alati kontrollida. Ja teisest küljest see, kes nüüd seda allikat läheb kontrollima teisest lehest, ei tohi seda allikat endale ära tõmmata.

See sisemine tsensuur Eestis tegelikult puudub."

Ajakirjanikud muutuvad täpsemaks

Gräzin arvab, et praegune pretsedent ei ole päris ühemõtteline, et nüüd on kohe ajakirjanikel halvasti. "Ma arvan, et positiivne moment on see, et toimetus, toimetaja ja nii edasi, hakkavad rohkem kontrollima, et ajakirjanikud vastutavad," rääkis Gräzin. "Juhul kui nüüd ajakirjanikud teevad valesti, kui nad mõtlevad fakte välja – seda tuleb, et prokuratuur söödab meile vale fakti ning ajakirjanikud avaldavad ja nii edasi. Ajakirjanikud peavad aru saama sellest, et ühest hetkest alates nad tõepoolest vastutavad."

Gräzin selgitas, et antud artiklite puhul ei olnud juttu otseselt mitte niivõrd valest, vaid oli kohe algusest hoiak, et konkreetselt need inimesed ongi süüdlased. "See kõige hullem lugu, kui ajakirjanik hakkab iroonitsema või nalja tegema," ütles ta.

Gräzini arvates võib olla kõige hullem, mis juhtuda saab see, et kõik uurivad ajakirjanikud hakkavadki isiklikult vastutama. "Samal ajal ma loodan ja ma arvan, et tegelikult ikkagi nii ei lähe ja siin au ja kiitus Postimehele, kes tegi asja väga selgeks, kes maksis ise kõik need kahjud kinni ja Postimees oma laia seljaga kaitses ajakirjanikud ära. Ma arvan, et nendes ajalehtedes, mis käituvad nagu Postimees või nendes väljaannetes, kes käituvad nii nagu Postimees, jääb kvaliteetajakirjandus alles."

 

Laadimine...Laadimine...