Irja Lutsar: koroonahirmus on ebainimlik vanavanemaid üksinda jätta

Viroloog Irja Lutsar ütles, et koroonaviirus on tekitanud maailmas täiesti uue situatsiooni, kus on selgelt näha, et kõrgkolded on Euroopas ja riikides, kus tavaliselt nakkushaigused probleem ei ole.

Pilt: Mats Õun

Irja Lutsar: koroonahirmus on ebainimlik vanavanemaid üksinda jätta

Jaanika Valk

"Ma ei arva, et meie vanemad või vanavanemad on ära teeninud üksinda olemist. Hooldekodude puhul tuleb mõelda, kuidas külastamine toimuda saaks, olgu selleks siis maskid või eraldi ruumid. Me ei tohi oma emasid ja vanaemasid üksi jätta, see on ebainimlik," ütles viroloog Irja Lutsar, et hooldekodusid ei peaks täielikult sulgema.

Lutsari sõnul on ta isiklikult riigi kinnipanemise vastu, kuid kevadel oli see põhjendatud meede. "Kevadel oli suur saavutus see, et meil riiki veel rohkem kinni ei pandud. Lühiajalised kinnipanemised on andnud ka teistes riikides edu," ütles Lutsar.

Viroloogi sõnul on koroonaviirus tekitanud maailmas täiesti uue situatsiooni, kus on selgelt näha, et kõrgkolded on Euroopas ja riikides, kus tavaliselt nakkushaigused probleem ei ole. "Täiesti ebatavaline nakkushaigustele on, et Aasias ja Aafrikas on vähem nakatumisi. Me arvasime, et nakkushaigused ei ole meie probleem, aga mikroobid on maailmas kauem elanud kui meie, nii et see ei osutunud tõeks," sõnas Lutsar.

Euroopa kõige probleemsem koht praegu on Tšehhi. "Tšehhis oli eile nakatumine peaaegu 900. Eestis oli 35 nakatunut 100 000 kohta viimase kahe nädala jooksul. Tšehhis tõusevad iga päev ka suremuse näitajad. Tšehhi number oli eile 7 surnut 100 000 kohta viimase kahe nädala jooksul, Eestis 0,1 või 0,2," ütles Lutsar.

Lutsari sõnul on positiivne, et Eesti naaberriikides on olukord praegu parem ning see mõjutab ka tugevalt meie näitajaid. "Nakatumine konkreetses riigis sõltub sellest, mis on tema naabritel. Kuigi Lätis ja Soomes nakatumine tõuseb, siis nendes riikides on suhteliselt madalam nakatumine kui see on  näiteks Prantsusmaal, Beneluxi maades või Tšehhis," lisas Lutsar.

Iga riik vajab oma meetmeid

Lutsari sõnul on üheks oluliseks õppetunniks kogu pandeemia aja jooksul olnud see, et igal riigil tuleb oma plaan ise välja töötada. Kui Aasias ja Austraalias on täielik riigi kinnipanek aidanud viirusega toime tulla, siis ei ole selline lähenemine Euroopas siiski mõeldav. "Kõigile maailma riikidele ühist retsepti ei ole. Me ei saa riiki sulgeda samamoodi nagu Hiina või Uus-Meremaa. Samas tuleb teiste riikide kogemustest õppida," ütles Lutsar.

Hiina pandi positiivse testitulemuse saanud inimesed spordisaalidesse kinni kuni negatiivse tulemuse saamiseni, mis võis aega võtta kuni 80 päeva. "Missugune Euroopa inimene sellega nõustub?" küsis viroloog. "Seal see aga toimis. Samuti on Austraalia hetkel täiesti kinni. Nad ei võta isegi oma inimesi tagasi," lisas Lutsar, et ka Austraalia on riigi täieliku sulgemise teed läinud.

Tuleb välja, et kevadel ei erinenud Eesti Rootsi lähenemisest väga suurel määral. "Rootsi sotsiaalse distantsi propageerimine ja omaks võtmine, mis pole ka eestlastele raske, on midagi, millest õppida. Kevadel oli meil modifitseeritud Rootsi. Ma ei ole tahtnud seda kuskil öelda, aga ega me Rootsist palju ei erinenudki," ütles Lutsar.

Ajakirjandus hoiab negatiivset fooni

Irja Lutsari sõnul on koroonakriisi jooksul olnud probleeme ka kommunikatsiooni ja ajakirjandusega, kuid vigadest tuleb ja on juba hakatud õppima. "Ajakirjanikud tahtsid mustvalget ja lõplikku tõde, mida teadus kunagi anda ei saa. Samuti proovib ajakirjandus üleval hoida negatiivset fooni. Mul oli mõnikord tunne nagu oleksin 3. klassis ja mult küsitakse, miks see sai viie ja meie saime nelja," rääkis Lutsar.

Viroloogi sõnul peame meeles pidama, et ühele haigusele ei tohiks liiga palju tähelepanu anda. "Vastandlik on ka see, et ühed ennustavad viimast päeva ja teised helget tulevikku. Kumbki pole õige," rääkis Lutsar, et kommunikatsioon peaks olema tasakaalustatud ja ajakirjandus võiks vaadata, kas on ikka vaja igal õhtul negatiivseid uudiseid või on koroonarindelt ka midagi positiivset võtta.  

Kui ajakirjandus rõhub emotsioonidele, siis otsused võetakse vastu teaduspõhiselt. "Valitsus toetas teadust väga tugevalt ja algusest peale võtsime eesmärgi, et teeme oma otsused teaduspõhiselt ja nii palju uuringuid kui võimalik," ütles Lutsar ja lisas, et seireuuring näiteks andis väga palju kindlust, et pole varjatud nakatumisi.

Vaktsiini katab saladuseloor

"Niisugust saladusloori pole ühegi vaktsiini arendamise ümber olnud," ütles Lutsar, et isegi tema teadlasena peab kõrvalnähtudest lugema ajakirjandusest. "Me ei tea mitte midagi, teeme vaid kaudseid järeldusi," lisas ta.

Lutsar ise ootab vaktsiine väga. Eesti on teinud eellepingu ühele vaktsiinile, osaledes Euroopa Liidu ühishankes. "Arutelu all on olnud, et peaksime võtma erineva toimemehhanismiga vaktsiine selleks juhuks kui üks ei tööta või langeb ära, siis on tagataskus midagi. Suurriigid on kõiki vaktsiine juba ostnud," ütles Lutsar.

Viroloogi sõnul on valmis ka plaanid, keda vaktsineerida, aga see sõltub sellest, milline vaktsiin on. Ku vaktsiin on selline, mis kaitseb haiguste eest, saavad vaktsiini esialgu riskigrupid. Kui vaktsiinid on väga head ja töötavad ka viiruse kandjatel, siis peaks mõtlema noorte inimeste vaktsineerimisele.

 

 

Laadimine...Laadimine...