Irvakil rõduuksed või sulgemata kraanid võivad puhkaja korteris paksu pahandust tekitada

Eelmisel suvel näiteks suleti korteri lahtise veekraani tõttu tekkinud uputuse järel kaheks nädalaks terve viiekordse paneelmaja veepüstak, sest omanik oli paariks nädalaks välismaale puhkusele sõitnud. Kui tegemist pole inimese elu ja tervise ohtu seadmisega, siis politsei olmehädade korral korterit avada ei saa, lausus korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen.

Pilt: Scanpix

Irvakil rõduuksed või sulgemata kraanid võivad puhkaja korteris paksu pahandust tekitada

Kai Maran

Eelmisel suvel näiteks suleti korteri lahtise veekraani tõttu tekkinud uputuse järel kaheks nädalaks terve viiekordse paneelmaja veepüstak, sest omanik oli paariks nädalaks välismaale puhkusele sõitnud. Kui tegemist pole inimese elu ja tervise ohtu seadmisega, siis politsei olmehädade korral korterit avada ei saa, lausus korteriühistute liidu juhatuse liige Dagmar Mattiisen.

Mattiiseni sõnul kiputakse kodust lahkudes tihti irvakile jätma rõduuksi.

"Kui keegi kortermaja ülakorruselt rõdule suitsutuhka puistab, võivad paberid-pakendid hõlpsalt tuld võtta," rääkis Mattiisen. "Kui rõduuks on korralikult kinni, siis tuli tuppa ei pääse. Ja tossavat rõdu ikka keegi märkab, et abi kutsuda. Märksa vähem paistab silma see, kui suits salamahti rõduukse kaudu tuppa imbub. Kõige kiiremini võtavad tuld kardinad."

Sageli kipub reisile minnes Mattiiseni sõnul sulgemata jääma ka näiteks pesumasinat ühendav veetoru.

"Tavaliselt me ju seina ja pesumasina vahelist veekraani ei sulge, kuid pikemale reisile minnes peaks seda kindlasti tegema," hoiatas Mattiisen. "Kui maja ühistes veetorudes surve ühtäkki muutub, võib see pehme toru lahti lüüa ja uputus ongi käes. Eelmisel suvel näiteks suleti korteri lahtise veekraani tõttu tekkinud uputuse järel kaheks nädalaks terve viiekordse paneelmaja veepüstak, sest omanik oli paariks nädalaks välismaale puhkusele sõitnud. Kui tegemist pole inimese elu ja tervise ohtu seadmisega, siis politsei olmehädade korral korterit avada ei saa."

Et ohud ei hüüa tules, soovitab Mattiisen pikemale reisile minnes igaks juhuks jätta kontaktisikule varuvõtmed.

"Hea on leida inimene, kes tuleb ja vaatab korteri aeg-ajalt üle," ütles Mattiisen. "Eriti oluline on see siis, kui koju jääb eakas. Alles hiljuti oli juhus, kus eakas üksi koju jäädes jalaluu murdis ja mitmeks päevaks põrandale abituna lebama jäi. Telefon oli teises toas sahtlis ja koputusi põranda vastu naabrid ei kuulnud."

Mustamäe linnaosa kortermaja ühistu liikme Annika Härmitsa sõnul on kortermajad viimaste aastakümnetega suure ühise sammu turvalisuse poole tänaseks astunud.

"Mustamäel pole vist küll enam ühtegi korraliku välisukse lukustuseta kortermaja, kuigi veel paarkümmend aastat tagasi oli neid enamik," rääkis Härmits. "Suur edasiminek, mis annab kindluse, et pahatahtlik võõras trepikottagi ei pääse!"

Samas hoiatab Härmits olukorra eest, kus korteriomanik kahtlasele võõrale ise kergeusklikult majaukse avab.

"Helistatakse alt ja palutakse sisse lasta põhjendusega, et võti ununes koju," ütles Härmits. "Siinkohal ei tohiks kindlasti passiivselt ust avada või avamata jätta, vaid küsida tuleb inimese kontakte: kust korterist ja mis nimi. Muidugi kõige parem on, kui alt helistaja oma nime ja korteri kohe ise ütleb."   

Kui vara väärtus on siiski puhkusel olles ootamatu õnnetuse tõttu vähenenud, on abi toimivast kodukindlustusest, mis kataks võimalikud kahjud.

 

Laadimine...Laadimine...