ISAD HOOLIVAKS: Koolitus õpetab viha taltsutama ja lapsega mõistvalt suhtlema

"Tihti ei taha laps lasteaias kohe mängu pooleli jätta, kui vanem on tulnud teda koju viima. Aga võiks hoopis lapse juurde astuda ja mängu vastu huvi tunda," lausus MTÜ Vaiter juhatuse liige Keete Janter. "Kui näiteks põnn parasjagu autoga mängib, võiks tal soovitada see garaaži sõidutada, et siis riidesse panna ja õue vaatama minna, kuidas meie auto pargitud sai, ja see samuti koju garaaži sõidutada." Linn hakkab korraldama isadele lastega suhtlemist õpetavaid koolitusi "Hoolivad isad".

Pilt: Scanpix

ISAD HOOLIVAKS: Koolitus õpetab viha taltsutama ja lapsega mõistvalt suhtlema

Kai Maran

"Tihti ei taha laps lasteaias kohe mängu pooleli jätta, kui vanem on tulnud teda koju viima. Aga võiks hoopis lapse juurde astuda ja mängu vastu huvi tunda," lausus MTÜ Vaiter juhatuse liige Keete Janter. "Kui näiteks põnn parasjagu autoga mängib, võiks tal soovitada see garaaži sõidutada, et siis riidesse panna ja õue vaatama minna, kuidas meie auto pargitud sai, ja see samuti koju garaaži sõidutada." Linn hakkab korraldama isadele lastega suhtlemist õpetavaid koolitusi "Hoolivad isad".

Tegelikult on väga paljud laste ja nende vanematega ette tulevad olukorrad üsna tüüpilised.

"Su tuba on segamini, korista ära! Isa käsk aga ei mõju – lapsel just mäng pooleli. Ta pole sel hetkel valmis isa sõna kuulama. Kuidas reageerida? Ehk hoopis sellise lähenemisega: oi, sul on selline põnev mäng praegu pooleli, ma tulen mängin ka natuke! Ja siis koristame ka toa!" räägib Janter, kuidas võiksid isad oma lastega suhelda. "Kõigi eelduste kohaselt läheneb siis olukord vanemale soovitud suunas."

Täiesti tüüpiline on ka, et laps ei taha lasteaias kohe mängu pooleli jätta, kui vanem on teda koju viima tulnud. "Siin võiks samuti juurde astuda ja lapse mängu vastu huvi tunda," rääkis Janter. "Kui näiteks põnn parasjagu autoga mängib, võiks soovitada tal see garaaži sõidutada, et siis riidesse panna ja õue vaatama minna, kuidas meie auto pargitud sai, ja see samuti koju garaaži sõidutada. Tähtis on lapse mänguga kaasa minna, sest teatud arenguetapis on lapsele mäng kõige olulisem. Ja see ongi oluline, sest selle kaudu ta õpibki suhteid tajuma ja ise suhtlema. Kuidas temasse suhtutakse ja kuidas ta ise teistesse suhtub! Väiksemad lapsed õpivad kõike mängu kaudu."

Mänguliselt saab Janteri sõnul täiesti rahumeelselt ja ägestumata lahendada paljusid eri olukordi. "Näiteks kui laps ei taha õhtul hambaid pesta – mina täna hambaid ei pese! Mida siis teha? Võiks küsida – ahah, sa ei taha täna hambaid ise pesta? Kas teeme siis hoopiski nii, et mina pesen sinul õhtuti hambaid ja sina pesed ise hommikul? Tavaliselt lapsed ütlevad – jah, teeme nii! Loodetavasti saavad grupitöös teised mehed neile oma kasulikke kogemusi jagada."

Väärtuslikud peresuhted

MTÜ Vaiter hakkab nüüd Erasmus+ toetuse abil koos linnaga korraldama projekti "Hoolivad isad", mis aitab isadel perevägivallast hoiduda ja peresuhteid väärtustama õppida. "Grupitöödes seame individuaalsed ja realistlikud eesmärgid, mis aitavad vanemal oma seniseid käitumismustreid ja suhtumisviisi vajadusel muuta. Aitame isasid oma tunnetega toime tulla ja suhteid parandada. Vastasel juhul võib isa peres sattuda isolatsiooni ja sõltuvusprobleemidki süvenevad," selgitas  projektijuht Sigrid Petoffer. "Koolituse siht on aidata ära hoida lähisuhte vägivalda, sest kahe täiskasvanu vägivaldses suhtes kannatab eelkõige laps. Tähtis on tuua pereellu positiivseid muutusi ja parandada isade suhteid lastega. Kui ka isa enda lapsepõlvekogemused on traumeerivad, aitab koolitus hea isa ja täiskasvanu vastutuse tähendusest paremini aru saada. Samuti ära tunda last kahjustavaid käitumisviise."  

Vägivallaks lapse vastu võib pidada ka lihtsalt lapse vajadustest möödavaatamist. "Näiteks lapse ignoreerimine, mida kiire elutempo juures meil kõigil ette tulla võib," sõnas Janter. "Probleemiks võib asi muutuda siis, kui taoline eiramine muutub pidevaks ja õiged järeldused jäävad tegemata.

"Isa eeskuju mõjutab lapsi ka tema enda tulevase partneri valikul," lisas paari- ja perenõustaja Kaia Kapsta-Forrester. "Kui isa on eemalolev, valib tütargi endale sageli alateadlikult sarnase  mehe kaaslaseks. Austav ja hooliv peresuhe on parim eeskuju ka poegadele. Poistel on tähtis tajuda, et hoolivus ja kontrollivus on eri asjad."

"On üpris sagedane, et vanemate lahku minnes tekivad elatise vaidlused ning tülis hakatakse ära kasutama ja mõjutama last," ütles projektijuht Petoffer. "Laps aga armastab tegelikult mõlemat vanemat ja nii võib tal endal tekkida süütunne."

Üksteise tugi

Kapsta-Forresteri sõnul on isade hoolivus lapse enesehinnangu kujunemisel määrava tähtsusega. "Julgus uskuda iseendasse antakse meile väga suuresti suhetest isaga," rääkis Kapsta-Forrester. "Kui ema on juba loomult lapse suhtes kaitsev ja tema roll on jagada turvalisust, siis isad julgustavad lapsi maailma avastama. Kui isa siin lapse üksinda jätab, muutub laps ebakindlaks. Kui ema ja isa vahel pole head koostööd ja isal puudub lastega järjepidev kontakt, kaob peres tasakaal ja vanemad võivad hakata teineteisele vastu töötama."

Grupijuht võtab sellised elulised seigad, näiteks lapse pideva ignoreerimise, pulkadeks lahti – mida lapsed ja vanemad tundsid, mida mõtlesid ja kuidas käitusid. Ja kuidas saaks käituda teisiti, paremini. "Igal sessioonil on ka oma kodutöö, mida nad ennast analüüsides läbi peavad mõtlema," rääkis Janter.

"Oluline on avatus, nii võtame ühendust ka programmiga liitunud mehe lapse emaga. Grupid annavad võimaluse rääkida teemadel, millest mehed omavahel ehk muidu juttu ei teegi. Grupitööl iseenesest on juba suur väärtus, nii saavad osalised üksteist toetada, kogemusi vahetada ja nõu küsida."

Igal kohtumisel on oma teema alates last kahjustavast käitumisest ja hooletusse jätmisest tema arenguvajaduste eiramiseni. "Kolmnurgana läbib kohtumisi mõtete, tunnete ja käitumise teema," ütles Janter. "Iga osaleja kirjeldab olukordi oma kogemustest lähtuvalt, ka selliseid, kus ta käitus vägivaldselt ega osanud olukorrale õiget lahendust leida."  

Põhjalikult õpitakse nõustamise ajal tundma lapse arengutaset sõltuvalt vanusest. "Isad saavad teadlikuks lapse arengu etappidest – mida mis vanuses lapselt oodata ja mida nõuda,"  ütles Janter. "Vahel on süütenöör lühike, säde lendab ja tüli on kerge tulema. Näiteks on mees ametis beebi riietamisega, kes nagu beebi ikka siputab vastu ega püsi kuidagi paigal. Mees aga on arvamusel, et titt meelega nagu kiusab ega lase end riidesse panna. Isal pole aimugi, mis vanuses laps üldse millegi vastu meelt avaldama hakkab. Kuidas teismelise lapsega targalt käituda, on samuti isadele keerukas küsimus. Kui teismeline laps on telefonis ja isa samal ajal talle midagi öelda tahab, võib too isa pikalt saata – mis sa tahad üldse! Kuidas isa võiks üldse sellises olukorras toimida ja lapsega hakkama saada? Kuidas oma sõnumit tulemuslikult edastada, seda harjutame näiteks rollimängudes."

Vanemlusprogrammi "Hoolivad isad"  aitab rahastada ka riik. "Sellist Kanadast alguse saanud projekti on maailmas rakendatud juba ligi kakskümmend aastat," ütles Petoffer. "Praegu käib samal ajal töö veel Sloveenias ja Lätis, Eestis oleme välja koolitanud kakskümmend koolitajat. Esimesed grupid alustavad Tallinnas järgmise aasta alguses. Koos käiakse 17 korda, õhtuti või nädalavahetustel. Peagi avame programmi registreerimise viisi oma kodulehel, kuhu soovijad saavad ennast kirja panna."  

Gruppides saavad mehed jagada omavahel isaks olemise kogemusi, õppida olema paremad lapsevanemad, anda üksteisele tagasisidet ja lahendada kodutöid. Programmi on Euroopa riikidest  rakendatud ka Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal, Hollandis ja Rootsis.
Grupiga liitumise soovist saab praegu teada anda e-postiga: info@vaiter.ee

Meeldiv teraapia aitab raevu taltsutada

Käeline tegevus, näiteks saviga voolimine aitab sisemise draakoniga toime tulla, viha ja raevu taltsutada.

"Kõik, mis meiega elu jooksul juhtub, jääb meie kehasse reaalsete pingetena lihastes, elundites ja kudedes," lausus psühhosotsiaalne nõustaja Keete Janter (pildil). "Ärevuse ja agressiivsuse maandamiseks sobib hästi näiteks saviteraapia, mis loovteraapia meetodina passib ka täiskasvanuile. Saviteraapia annab võimaluse oma tundeid kehaliselt välja reageerida. On kast saviga, kauss veega, tuttav inimene istub kõrval, on topelt "hoidmine". Materjali on piisavalt, see ei hakka vastu, ei tee haiget, ükskõik mida temaga teed. Suurt hulka savi saab kasutada milleks iganes: midagi valmis teha, näidata, tunda, millestki vabaneda, vormida, hoida, haarata, puudutada, hoolitseda. Saab haarata, võtta, olla agressiivne, rünnata, väljendada oma jõudu, viha ja raevu või ahastust, kurbust. Ehk võidelda draakoniga, mis on konflikti ja selle lahendamise sümboliks. Sihtgrupp on suur, põhimõtteliselt piiranguid ei ole. Saviteraapia aitab meeli tasakaalustada ja tundlikkust arendada."

Koolitus õpetab keerulisi olukordi rahumeelselt lahendama

Abilinnapea Betina Beškina

Lapsega arvestav programm "Hoolivad isad" on mõeldud meestele, kellel on risk väärkohelda või kes on väärkohelnud oma last (või lapsi) ja lapse ema. Programmis osalemine aitab isadel oma last ja lapse ema väärtustada. Koolitus on väga selge ülesehitusega ja selle käigus omandatakse eluterveid võtteid, et frustreerivate olukordadega toime tulla. Õpitakse mõistma, mil moel enda kui lapsevanema valikud ja käitumine pereliikmeile mõjuvad. Meeste empaatia, vastutustunne ja motivatsioon muutuda saab suurema toe.

Linna sotsiaal- ja tervishoiuamet aitab Euroopa Erasmus+ projektil teostuda muu hulgas sobivate ruumide leidmisega grupitöödeks, mis hakkavad toimuma mitmes linnaosas korraga. Amet aitab ka programmi siduda sotsiaal- ja lastekaitsesüsteemiga ning abistab juhendite ja esitlusmaterjalide välja töötamisel.

Laadimine...Laadimine...