Valitsus kiitis heaks vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused, millega muu hulgas kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetuse, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni, isapuhkus pikeneb 30 päevale ja paindlikumaks muutub hüvitisperioodil töötamine.

Eelnõu eesmärk on luua vanemahüvitise skeemi rohkem paindlikkust, paremaid võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustada hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel. Eelnõu kohaselt pikeneb isapuhkus seniselt 10-lt päevalt 30-le ja isadele antakse täiendav 30-päevane õigus vanemahüvitisele: senisele 18 kuu pikkusele vanemahüvitise perioodile lisandub veel üks – spetsiaalselt isale mõeldud – kuu.

“Nende muudatustega toome vanemahüvitise skeemi rohkem paindlikkust ja võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks ning soodustame ka hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist vanemate vahel,” ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Täiendav hüvitis julgustab isasid lapse eest hoolitsema

Iva kinnitusel on Eestis kehtiv vanemahüvitiste süsteem kahtlemata üks heldemaid oma pikkuse ja hüvitise määra poolest, kuid see toob kaasa ka naiste pikki karjäärikatkestusi ega võimalda lapsevanematel oma töö- ja puhkeaega piisavalt kombineerida.

Isadel on juba praegu võimalik olla lapsehoolduspuhkusel ja saada vanemahüvitist, kuid vaatamata heldele hüvitisele on isade osakaal vanemahüvitise saajate hulgas olnud püsivalt väike. 2016. aastal sai vanemahüvitist 17 242 lapsevanemat, kellest kõigest 9,3% olid isad.

“Isa osalemine väikelapse kasvatamises tugevdab peresiseseid suhteid ning lisab kindlustunnet, et laste kasvatamine ei jää vaid ema õlule,” ütles minister Iva. “30-päevane isade täiendav vanemahüvitis on isapuhkuse laiendus, et julgustada isasid lapse eest hoolitsema. Isal on vabadus valida, kas ta kasutab seda või mitte – ta võib vanemahüvitist saada emaga samal ajal või ka üksi.”

Töötamine vanemapuhkuse ajal ei tohi olla karistatav

Paindlikumaks muutub ka vanemahüvitisega samaaegse tulu teenimine. Kui vanema tulu ühes kalendrikuus jääb alla 1544 euro, siis alates 2018. aasta 1. märtsist tema vanemahüvitist enam ei vähendata. Seni on hüvitise vähendamise sissetulekupiiriks olnud 470 eurot.

Samuti saavad vanemad edaspidi ise otsustada, kas ja kuidas nad soovivad vanemahüvitise saamist lapse esimesel kolmel eluaastal peatada ja taasalustada.

Plaanis on muuta ka vanemahüvitise arvutamise aluseks olevat perioodi – uue eelnõu järgi arvestatakse vanemahüvitist rasedusele eelnenud 12 kuu alusel. Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetuse, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni. Uue toetuse eesmärk on võimaldada mitmike vanematel palgata laste eest hoolitsemiseks abiline perioodil, mil vanemad seda abi kõige enam vajavad.

Muudatused on planeeritud jõustuma 2018. aasta märtsist kuni 2020. aasta juulini. 1.märtsil 2018 jõustub sissetulekupiiri muudatus ja kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus. 1. septembril 2019 jõustub vanemahüvitise arvestusperioodi puudutav muudatus ning lapsehooldustasu maksmise lõpetamine. 1. juulil 2020 jõustub isa täiendav vanemahüvitis ja võimalus võtta vanemahüvitist välja 3 aasta jooksul.

Järgmises etapis on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.

Eelnõuga tehakse vanemahüvitise süsteemis järgmised muudatused:

• Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida töist tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist (2018. aastal hinnanguliselt 1544 eurot kalendrikuus), ilma et hüvitist vähendataks. Vanemahüvitise saajale tagatakse senise poole hüvitise asemel hüvitise määr, mis on 2018. aastal 470 eurot (jõustumistähtaeg 01.03.2018);
• Kehtestatakse kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus, mis on 1000 eurot kuus ühele vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.03.2018);
• Vanemahüvitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemahüvitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel (jõustumistähtaeg 01.09.2019);
• Lapsehooldustasu maksmine lõpetatakse ning vastavad vahendid seotakse järk-järgult vanemahüvitise skeemi (jõustumistähtaeg 01.09.2019);
• Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Isa õigus vanemahüvitisele ei sõltu tema eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist ning isa saab hüvitist kasutada emaga samal ajal või eraldi (jõustumistähtaeg 01.07.2020);
• Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt vanema soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni (jõustumistähtaeg 01.07.2020);

Tegemist on kogu vanemapuhkuste ja –hüvitiste süsteemi I etapi muudatustega. Järgmises etapis on kavas muuta rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsendaja puhkuse ja lapsepuhkuse ning nende tasustamise põhimõtteid ja võimaldada vanematel veelgi paindlikumalt kombineerida osaajaga töötamist ja puhkamist.