Ivar Raig: Eesti iseseisvus saadi tagasi Moskvas tänu Rahvarinde saadikutele

Perestroika tuules valiti Eestit Moskvasse esindama palju eestimeelseid ja iseseisva mõtlemisega rahvasaadikuid, kelle tuumik kuulus ka Rahvarindesse. Üks neist, Ivar Raig, meenutas seoses fotonäituse avamisega, et Gorbatšov ei olnud sugugi nõus kõikide ettevõtmistega, mis Eestis rahvarinde eestvadamisel toimusid. Eriti häiris N Liidu juhti kavandatav Balti kett.

Pilt: Scanpix
Ajalugu Eesti

Ivar Raig: Eesti iseseisvus saadi tagasi Moskvas tänu Rahvarinde saadikutele (4)

Perestroika tuules valiti Eestit Moskvasse esindama palju eestimeelseid ja iseseisva mõtlemisega rahvasaadikuid, kelle tuumik kuulus ka Rahvarindesse. Üks neist, Ivar Raig, meenutas seoses fotonäituse avamisega, et Gorbatšov ei olnud sugugi nõus kõikide ettevõtmistega, mis Eestis rahvarinde eestvadamisel toimusid. Eriti häiris N Liidu juhti kavandatav Balti kett.

"Ta viibutas isegi meile oma kabinetis toimunud kohtumisel  isegi rusikat, kui rääkisime, et kavas on korraldada Balti kett," meenutas  Rahvarinde muuseumis üles seatud fotonäituse üks autor Ivar Raig, kes teiste Eestist valitud saadikutega kutsuti Gorbatšovi kabinetti aru andma, mis neil plaanis on teha. Raig võttis sellel kohtumisele kaasa ka väikese Smena fotoaparaadi ja tal õnnestus Gorbatšovi enda kabinetis salamisi mõned ülesvõtted teha. " Mõtlesin kogu aeg, et äkki ilmub kardina tagant välja kuri ihukaitsja ja rebib aparaadi mu käest ära ning tõmbab filmi seest välja," meenutas Ivar Raig seda Kremlis käiku, millest nüüd on ka alles fotod, mida Rahvarinde muuseumis näha saab. "Tuumakohvrit ja tuumanuppu siiski pildistada ei õnnestunud," kahetses Raig.

Fotonäituse korraldamine oli raigi sõnul Juhan aare idee ja ta kasutab seal stoppkaadreid filmist "Eestlased Kremlis". "Mina lisasin omalt poolt diapositiivid, mida ma leidsin oma arhiivist." Oma filmikaameraga Juhan igale poole ei pääsenud ja siin oli abiks minu väike fotoaparaat, mille sain igale poole märkamatult kaasa võtta ja oma pildid ära teha," ütles Raig.

"Ma sain huvitavaid kaadreid sellest, kuidas Gorbatšov läks endast välja , kui rääkisime Balti ketist."

Kui Eesti Ülemnõukogu oli kuulutanud Eesti iseseisvaks 20. Augustil 1991, siis oli Raig juhuslikult Moskvas, kuna pidi sealt edasi sõitma Jaapanisse ülemaailmsele majandusteadlaste konverentsile. "Aga kuna toimus putš, siis ma viisat ei saanud, riigist mingit väljasõitmist neil päevadel ei olnud. Ma jäin Moskvasse ja ma läkis järgmisel päeval eesti esinduses ära tõlgitud Eesti iseseisvuse otsusega Vene Föderatsiooni Ülemnõukogusse ja viisin selle Jeltsini büroosse. Siis kutsuti mind ka Ülemnõukogusse, ma olin seal hetkel ainuke eestlane. Sealt oli otseülekanne ja mu Vene sõbrad küsisid pärast, et mida ma seal tegin. Jeltsin võttis istungil vastu dekreete ja luges muu hulgas ette ka Eesti iseseisvuse deklaratsiooni. Ta andis ühtlasi korralduse Vene Föderatsiooni välisministeeriumile ette valmistada dokumendid Eesti iseseisvuse tunnustamiseks. Niisiis ütles esimesena tunnustuse välja Jeltsin, aga ajalukku on läinud, et meid tunnustas esimesena Island. Muidugi istusid Islandi ajakirjanikud Ülemnõukogu rõdul ja panid Jeltsini sõnu tähele ning andsid selle info kohe kodumaale edasi. See oli kohe järgmisel päeval, kui Eesti end iseseisvaks oli kuulutanud.
Raig ei ole enda sõnul mingi kõva pildistaja, aga niisugused ajaloolised hetked nõuavad tema sõnul kas või Smenaga jäädvustamist.

Ivar Raig on ka seda meelt, et see Jeltsini ajalooline Eesti tunnustamine, mis oli maailmas esimene, tuleks tagasihoidliku bareljeefi asemel Tallinnas ikka võimsamalt ära märkida. "Miks mitte ei võiks meil olla Jeltsini väljak?" küsis ta.

Samuti on Raig kindel selles, et kõige oluisema töö Eesti iseseisvuse taastamisel tegid ära N Liidu tollased rahvasaadikud, kes esindasid Rahvarinnet.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...