Izmailova: mahetoidule üleminek tähendab mõtteviisi ja harjumuste muutmist

"Kopenhaageni elanike arusaam toidust on väga eluterve ja mõistlik – nende eesmärk on süüa tervislikku, puhast, maitsvat, isuäratava visuaali ja lõhnaga toitu. See kõik peaks ju tegelikult iseenesestmõistetav olema," rääkis abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Pilt: Raepress

Izmailova: mahetoidule üleminek tähendab mõtteviisi ja harjumuste muutmist (3)

"Kopenhaageni elanike arusaam toidust on väga eluterve ja mõistlik – nende eesmärk on süüa tervislikku, puhast, maitsvat, isuäratava visuaali ja lõhnaga toitu. See kõik peaks ju tegelikult iseenesestmõistetav olema," rääkis abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova kohtus reedel Kopenhaageni linnavalitsuse esindajate ja mahetoidu ekspertidega, et arutada võimalusi, kuidas Tallinna avalikes asutustes mahetoitu pakkuda.

Kohtumisel osalesid ka Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann ja Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku müügijuht Kaja Kesküla. Visiidi eesmärk oli õppida Kopenhaageni kogemusest, kus praeguseks on ligi 90% avalikes asutustes pakutavast toidust pärit mahepõllumajandusest.

Abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul on Kopenhaagenis välja töötatud süsteem ja linna lähenemine palju enamat, kui lihtsalt mahetoidu pakkumine. "Kopenhaageni elanike arusaam toidust on väga eluterve ja mõistlik – nende eesmärk on süüa tervislikku, puhast, maitsvat, isuäratava visuaali ja lõhnaga toitu. See kõik peaks ju tegelikult iseenesestmõistetav olema," sõnas Izmailova.

Kui Eestis on levinud arusaam, et ökotoit on oma kalliduse tõttu vaid üksikute inimeste privileeg, siis Kopenhaagen on leidnud viisi, kuidas pakkuda mahetoitu sisuliselt ilma lisakulutusteta. Nende kogemuse kohaselt ei seisne mahetoidule üleminek mitte pelgalt toorainete väljavahetamises, vaid mõtteviisi ja harjumuste muutmises. Näiteks hooajalist toitu pakkudes, oma pagaritooteid ise küpsetades, võimalikult vähe valmistoitu pakkudes ning loomsete produktide osakaalu vähendades on võimalik kulusid kokku hoida.

Kopenhaageni arusaam toiduhügieenist hõlmab ka pestitsiidide mittekasutamist. "Toidu mürkainetega pritsimine on äärmiselt kohatu. Veel kohatum on mürkidega pritsitud toitu pakkuda meie lastele," sõnas Izmailova, rõhutades, et mahetoit ei peaks tegelikult olema mitte eriline toit, vaid loomulik ja normaalne osa meie igapäevaelust.

Mahetoit on pestitsiidivaba ja keskkonnasõbralikult toodetud toit, mis ei sisalda GMOd ega kunstlikke värv-, lõhna- ega maitseaineid. Erinevates uuringutes on leitud, et mahetoit sisaldab rohkem vitamiine, mineraalaineid, aminohapped ja antioksüdante.

Praegu on Tallinnas käimas projekt, mille raames hakatakse kuues koolis ja kuues lasteaias mahetoitu pakkuma.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...