Izmailova: soovime muuta Tallinna mürgivabaks, kaitsmaks inimeste tervist

"Pestitsiidide kahjulik toime võib ilmneda ka meie järgmistel põlvkondadel aastakümnete pärast. Parem tegeleda mürkide hulga otsustava vähendamisega, kui aastakümnete pärast kahetseda," sõnab abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Pilt: Albert Truuväärt

Izmailova: soovime muuta Tallinna mürgivabaks, kaitsmaks inimeste tervist

Urmas Kaldmaa

"Pestitsiidide kahjulik toime võib ilmneda ka meie järgmistel põlvkondadel aastakümnete pärast. Parem tegeleda mürkide hulga otsustava vähendamisega, kui aastakümnete pärast kahetseda," sõnab abilinnapea Züleyxa Izmailova.

Tallinnas kasutab pestitsiide vähesel määral vabaõhumuuseum Rocca al Mares. Üks põhilisi taimemürkide kasutajaid on aga AS Eesti Raudtee, mis hoiab nii raudteed umbrohust puhtana ja sel viisil ohutuna. "2018. aastal kasutasime RODEO XL-i, mis on põllumajandusameti lubatud taimekaitsevahend. Tõrjusime umbrohtu Kopli, Ülemiste, Balti ja Pääsküla jaamas, vähesel määral ka jaamavahelistel teedel. Umbrohutõrjevahendit kulus umbes 300 liitrit," selgitas AS Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles.

"Kahjuks ei ole glüfosaadile asenduse leidmine lihtne, sellega maadlevad ka ülejäänud Euroopa riigid ja ettevõtted. 27. novembril 2017. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu otsuse pikendada glüfosaadile antud heakskiitu veel viieks aastaks, 15. detsembrini 2022. Selle tähtajani tuleb kindlaks määrata glüfosaadile keskkonnasõbralik ja usaldusväärne alternatiiv."

Euroopa Liit soovib lähitulevikus pestitsiidide kasutamist maksimaalselt piirata, kuid mõned Euroopa linnad ja piirkonnad kasutavad juba nüüd omal algatusel avalikus ruumis pestitsiide minimaalselt või on neist täielikult loobunud. Need linnad on loonud oma võrgustiku, kuhu abilinnapea Züleyxa Izmailova sõnul võiks kuuluda ka Tallinn. "Soovime keskkonda ja inimeste tervist kaitsta," ütles abilinnapea. "Me teame, milline mõju on hormoonsüsteemi mõjutavatel ainetel, millest suure osa moodustavad pestitsiidid. Eelkõige põhjustavad need ained diabeeti, neuroloogilisi ja immuunsüsteemi probleeme, rasvumist, vähki ja muidugi viljatust. Euroopa Liidus kulub neist põhjustatud haiguste ravile 163 miljardit eurot aastas ehk 322 eurot iga inimese kohta. Pestitsiidide kahjulik toime võib ilmneda ka meie järgmistel põlvkondadel aastakümnete pärast. Parem tegeleda mürkide hulga otsustava vähendamisega, kui aastakümnete pärast kahetseda."

Säästvamad alternatiivid

Euroopa pestitsiidivabade linnade võrgustik on organisatsioon, mille arusaama kohaselt tuleb Euroopas pestitsiidide kasutamine asendada keskkonnasõbralikemate alternatiividega. Võrgustikku kuuluvad linnad peavad õigemaks umbrohi näiteks lihtsalt välja kitkuda või kasvatada haigustele ja kahjuritele vastupidavamaid taimeliike. Tallinna linn peaks võrgustikuga ühinemise korral kolme aasta jooksul pestitsiidide kasutamise avalikes paikades järk-järgult lõpetama. Tallinn peaks vastu võtma ka pestitsiididest loobumise tegevuskava. Selliseid ettevõtteid nagu Eesti Raudtee linn otseselt mürkidest loobuma panna ei saa, küll aga saab teha neile selgitustööd ja nendega sel teemal läbi rääkida.

"Oleme Eesti Raudtees võtnud üheks põhimõtteks eelistada keskkonnasõbralikumaid vahendeid," kinnitas Lilles, "firmal poleks iseenesest midagi taimemürkidest loobumise vastu. Koostöös Euroopa raudteeorganisatsiooniga otsime parimat alternatiivi glüfosaadile. Kui see on leitud, oleme valmis vahendi kohe kasutusele võtma. Ühte jaama ja jaamavahet töötleme üks kord suve jooksul."

Otseselt saab linn mõjutada aga oma ettevõtteid ja asutusi, kes näiteks tegelevad linna haljastusega. Üks selliseid asutusi on Kadrioru Park. "Paraku tuleb Kadriorus pestitsiide vähesel määral kasutada, kui tahetakse kasvatada neid puid, põõsaid ja taimi, mis seal praegu on," ütles Kadrioru Pargi direktor Ain Järve. "Ilmastik on meie taimedele viimasel ajal natuke harjumatu. Suved on läinud pikemaks ja selle tulemusel on kahjurite põlvkondade arv tohutult kasvanud. Kui me tahame olla pestitsiidivaba linn, peame väga paljudest taimedest linnahaljastuses loobuma. Näiteks kultuurroosid tuleb asendada kibuvitsalistega, loomulikult peame tegema ka jaapani aias  taimevalikutes olulisi muutusi. Olen kindel, et Kadrioru pargis ei kasuta aednikud liialt pestitsiide." Linna asutustest kasutavad taimemürke vähesel määral veel botaanikaaed ja loomaaed.

Eraaedades on pestitsiidide kasutamine lubatud ja meil pole paraku ka seadust, mille alusel võiks pestitsiidid keelu alla panna. Võrgustikuga liitudes peaks linn korraldama elanikele kampaaniaid pestitsiididega seotud ohtudest teavitamiseks.

Eraaedades paraku lubatud

Tallinna keskkonnaameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Märt Holtsmanni sõnul on Tallinnas tehtud pestitsiidide kohta uuringuid ainult endiste aiandite asukohas. "Need uuringud on näidanud, et lubatud piiri pestitsiidide sisaldus seal ei ületa," lausus ta. "Mujal pole uuringuid tehtud."

Pirita aiapidaja Lea Nilson ütles, et on kindel, et aiapidajad kasutavad tänapäeval taimekaitsemürke vähe. "Ei kujuta ettegi, kes tahaks oma aeda mürgitada. Me armastame kõik puhast, kasutame taimede kaitseks põhiliselt tuhka ja lahjat äädikat. Tigusid ja nälkjaid võib ka käsitsi korjata, ei pea mürke kasutama."

Linn peaks liitumisel kampaaniatesse kaasama kõiki, kes ühel või teisel viisil puutuvad kokku pestitsiidide kasutamise ja nende kahjuliku mõjuga. Tallinn teeks koostööd ja vahetaks kogemusi teiste võrgustikku kuuluvate Euroopa linnadega ja esitaks regulaarselt ülevaateid ette võetud tegevuste, saavutuste ja läbikukkumiste kohta.

Europarlamendi liige Indrek Tarand kiidab pestitsiidivabade linnade võrgustikuga ühinemise põhimõtteliselt heaks, kuid tema meelest tuleb kaasata ka Tallinna ümbruse vallad. "Pestitsiididega on suuri probleeme," ütles Tarand. "Nende mõju loodusele ei ole alati positiivne. Pestitsiidivabade linnadega ühinemise mõte vajaks järgimist, aga nagu me teame, keskkonnaprobleemid ei hooli administratiivpiiridest. Kui Harjumaa vallad võrgustikuga ei ühine, siis on Tallinna ühinemisest vähe tulu."

 

 

 

Paljudes linnades on pestitsiidide kasutamine juba keelatud


• Euroopa linnades alustati pestitsiididevastast võitlust juba möödunud sajandi lõpus. Itaalias keelati avalikus kasutuses olevatel aladel glüfosaadi kasutamine 2016. a. Pestitsiidide kasutamise piirangud on kehtestatud ka Belgias ja järgmise aasta 1. jaanuarist ei tohi taimekaitsevahendeid  kasutada Valloonias avalikus ruumis.


• Saksamaal on taimekaitsevahendid lubatud ainult põllumajanduses, mujal on vaja eriluba. Prantsusmaa keelustas 2017. a pestitsiidide kasutamise parkides jm avalikes paikades. Hollandis on pestitsiidide kasutamine jalgteedel keelatud 2016. a märtsist ja 2017. a lõpus keelati nende kasutamine ka haljasaladel. Erandina võib kasutada pestitsiide spordi- ja mänguväljakutel, iluaedades jm. Luksemburgis on alates 2016. a samuti pestitsiidide kasutamisest avalikes paikades loobutud.


• Strasbourg, Gent, Kopenhaagen, Aarhus, Münster, Versailles ja veel mõned linnad loobusid  pestitsiididest juba 1980ndatel.

Laadimine...Laadimine...