Jaak Urmet: kuni Eesti on hea koht elamiseks, ei kao ka eesti keel

Meie väikese keele võib likvideerida paari inimpõlvkonnaga, nentis kirjanik Jaak Urmet. "Eesti keele kindlam tulevik taandub kõik sellele, et inimestel oleks Eestis hea elada."

Pilt: Scanpix

Jaak Urmet: kuni Eesti on hea koht elamiseks, ei kao ka eesti keel (1)

Meie väikese keele võib likvideerida paari inimpõlvkonnaga, nentis kirjanik Jaak Urmet. "Eesti keele kindlam tulevik taandub kõik sellele, et inimestel oleks Eestis hea elada."

"Murdekeeled kuuluvad Eesti keelepildi juurde ja neid räägitakse päris palju. Tegelikult on igal eestlasel ja inimesel omaenda keel ning see ongi tore, sest erinevus rikastab," lausus kirjanik Jaak Urmet.

Urmet selgitas Tallinna TV saates "Nädal+", et iga inimese isiklikku keelt nimetatakse idiolektiks. "Selles on kantseleilikke sõnu, rahvapäraseid ütlemisi, slängi, võõrkeelest võetud toortõlkeid. See on põnev nähtus, mida tasuks igati hoida. Kui inimesed hakkaksid rääkima täpselt nii, nagu õigekeelsussõnaraamat ette näeb, oleks see väga kurb. See oleks nagu küprokiga ülelöödud tuba, kus kõik ongi küprok ja elu ei olegi. Õigekeelsussõnaraamat on ainult unelmate norm, mis fikseerib mingisuguse asja või seisundi, aga selle poole püüdlema ei peaks. Julgustan kõiki rääkima nii, nagu igaühel nokk on."

Kirjaniku hinnangul on eesti keeles eriti kohmakas sõna "taristu". "See sõna sai poolvägisi välja mõeldud, et asendada sõna infrastruktuur. Ühiskond võttis selle kuidagi omaks ja üritab seda sõna kasutada. Minu meelest on infra öelda palju lihtsam, ostekohesem ja selgem. Ka on sõnadel taristu ja infra silbiline erinevus. Taristu on ühe silbi võrra pikem. Uudissõnadega aga on sedasi, et neist väga väike osa tuleb keelde nii, et keegi mõtleb sõna välja, president kiidab selle heaks ning seda hakatakse kasutama. Üldiselt tulevad uudissõnad ikkagi iseenesest, stiihiliselt. Uudis- ja laensõnad aga kindlasti rikastavad keelt. Unistuste keelt ehk puhast, ainult oma materjalist keelt on isegi väga raske ette kujutada. Paratamatult on igal keelel naaberkeeled. Mõned aastad tagasi alustas üks poliitik Venemaal keelepuhtuse kampaaniat, aga isegi suurtes keeltes on võimatu kasutada ainult puhtaid ja õigeid oma sõnu, väikesest eesti keelest rääkimata. Uudis- ja laensõnad annavad keelele paindlikkust, küll tuleb jälgida, et need ei väljendaks mõttelaiskust ega mindaks sõnade pimesi järele tegemiseks."

Küsimusele, mis eesti keelest tulevikus saab, vastas Urmet, et meie väikese keele võib likvideerida paari inimpõlvkonnaga. "Selleks ei ole palju vaja. Natukene poliitilisi ebasoodsaid tingimusi ning rahva enda poolt lahtiütlemise meeleolu ja keel ongi paari inimpõlvega läinud. Eesti keele kindlam tulevik taandub kõik sellele, et inimestel oleks Eestis hea elada ja end selle ühiskonna, kultuuri ja mõtteruumiga seostada. Olen kuulnud jutte, kuidas Eesti pered on läinud Soome elama ning vanemad lihtsalt harjutavad laste suust eesti keele lahti. Seda selleks, et lapsed võtaks soome keele omaks. Et eesti keel kaoks ja heaolu ühiskonna keel tuleks asemele, sel juhul olevat lastel tulevikus kiirem tee meepotini. Sellist asja ei tohiks meie ühiskond tagant lükata. Sellise asja peaks muutma eriti keeruliseks. Kui Eesti ühiskond on ihaldusväärne koht elamiseks ei kao ka keele prestiiž kuhugi."
---


Ain Lutsepp: eesti keel on väga ilus ja kõlab hästi

"Riigikogus ei kohta seadusandluses, ja tihti ka suhtluses, kõige paremat eesti keelt, aga see ei vähenda sugugi eesti keele ilu, tema kõla ja kaunidust. Eesti keel on väga ilus keel ja kõlab hästi," ütles riigikogu liige Ain Lutsepp.

Lutsepp kasutas oma arvamuse ilmestamiseks Tallinna TV saates "Nädal+" luuleridu Tartus Toomemäe asuvalt Kristjan Jaak Petersoni ausambalt: "Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?"

Riigikogu liikme Märt Sultsi hinnangul on eesti keel maailma ilusaim keel.

Ka riigikogu liikmele Oudekki Loonele meeldib eesti keel. "Eesti keele juures on kõige ilusam grammatika. Veel üks asi, mida eesti keele juures armastan on sõnad, mis kirjeldavad tegevuse heli. Näiteks sõna solgutamine. Üritasin itaallastele selgitada selle sõna kontseptisooni, selgus, et itaalia keeles ei ole sellist sõna olemas. Sarnaseid sõnu on eesti keeles hästi palju. Need on omased soome-ugri keeltele, indoeuroopa keeles neid ei ole."

Riigikogu liige Maire Aunaste märkis, et talle teeb lausa füüsiliselt haiget kui inimesed eesti keelt valesti räägivad ja ka kirjutavad. "See, kui sa oled õppinud pähe väga heade luuletajate ilusaid ridu, ei ütle veel mitte midagi sinu igapäevase keelekasutuse kohta. See oleks nii tore, kui kõik inimesed, ka noored, kes hommikust õhtuni sotsiaalmeedias sõna võtavad, ei unustaks, millised on täispikad sõnad."

Riigikogu liikme Viktor Vassiljevi hinnangul on samuti eesti keel ilus keel. "Loomulikult on eesti keel ilus, sest ma räägin eesti keelt iga päev. Kui arvaksin, et mõni teine keel on ilusam, räägiksin mõnda teist keelt."

Riigikogu liige Krista Aru lisas, et eesti keel on meie esimene ja ainus keel, mis on samas väga kaunis. "Mul on kõigile ainult üks palve – rääkigem ise ilusasti oma emakeelt."

Poliitik Tanel Talvele meenus saates seoses luuletamisega oma keskkooli ajast üks õpetlik lugu sellest, kuidas ei tasu asju ülemõelda. " Kõik meie klassis üritasid, higi otsa ees suuri luulevorme luua ja riime teha, aga üks noormees võttis asja väga rahulikult.  Ta vaatas, mis teised ümberringi teevad, kirjutas paar rida paberile, haigutas ja ootas. Meie vaatasime, et tema saab kahe, et miks ta ei pinguta. Lõpuks oli tema see, kes sai kõige parema hinde. Tema luulevorm kandis pealkirja "Sügis" ja kõlas umbes nii - korista lehti, astu reha peale ja püüa siis veel eluga rahul olla."

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...