Jaan Männik: Kas EKRE taotleb tõepoolest 21. sajandil etnilist puhastust?

"Kuhu EKRE selle piiri etniliselt puhta eestlase ja võõra vahele tõmmata plaaniks? Kas tagasi tuleb minna kaks-kolm põlvkonda või mitu sajandit?" küsib Keskerakonna Noortekogu volikogu esimees Jaan Männik.

Pilt: Scanpix

Jaan Männik: Kas EKRE taotleb tõepoolest 21. sajandil etnilist puhastust? (8)

Toimetaja: Moonika Tuul

"Kuhu EKRE selle piiri etniliselt puhta eestlase ja võõra vahele tõmmata plaaniks? Kas tagasi tuleb minna kaks-kolm põlvkonda või mitu sajandit?" küsib Keskerakonna Noortekogu volikogu esimees Jaan Männik.

Keskerakonna Noortekogu volikogu esimehe Jaan Männiku hinnangul on EKRE noorteliikumise eilne üleskutse, mille kohaselt peaksid kaitsevägi ja riigi jõustruktuurid suhtuma kriitiliselt riigisaladusega töötavate ohvitseride mitte-eesti päritolusse, põhjendusega, et "veri on paksem kui vesi", küüniline ja absurdne. Seesuguse avaldusega taotlevad noored konservatiivid justkui etnilist puhastust Eesti ühiskonnas.

Võõraviha ei tunne piire

"Rahvuslikku vaenu õhutavatel avaldustel ei ole meie ühiskonnas kohta. Ma nõustun täielikult peaminister Jüri Ratase öelduga, et riigireetmine on üks rängemaid kuritegusid, mida üldse sooritada ja selle suhtes puuduvad vabandused. Kuid nõuda selle valguses ennekõike Eestis elavate venelaste etnilist profileerimist, on lubamatu! EKRE noorte avaldus näitab, et nende võõraviha ei tunne mingeid piire ja võimaluse korral võetaks Eesti ühiskonnas ette tõsine puhastuskuur. Leian, et EKRE esimees Mart Helme peab selgelt välja ütlema, kas nende erakond taotlebki noorteorganisatsiooni väljahõigatud absurdsust," kommenteeris kesknoorte esindaja Jaan Männik.

Männik küsis irooniliselt: "Kuhu EKRE selle piiri etniliselt puhta eestlase ja võõra vahele tõmmata plaaniks? Kas tagasi tuleb minna kaks-kolm põlvkonda või mitu sajandit? Seesuguste avaldustega me integratsioonile ega ühtse ühiskonna ehitamisele küll kuidagi kaasa ei aita. Tean isiklikult paljusid vene rahvusest inimesi, keda pean Eesti patrioodiks ning kes vajaduse korral kaitseksid Eesti iseseisvust. Sinise Äratuse tehtud avaldus on järjekordne katse rõhuda enda marurahvuslusele, kuid seekordse väljaöelduga mindi selgelt üle võlli."

"Rahvusvaheline julgeolek on üldiselt olnud Eesti erakondade seas küsimuseks, kus kõik hoiavad peaasjalikult sarnast joont, mitte ei tõmba seda valimisvõitlusse. Kahju, et EKRE noored siin headest tavadest hälbivad. Jagan täielikult kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu arvamust, kes sõnas, et on äärmiselt rumal öelda, et kõik vene rahvusest isikud on potentsiaalsed reeturid. Ka EKRE-l on aeg seda mõista," lõpetas Männik.

EKRE noored: riigisaladusega töötajaid tuleks etnilist profileerida

Eesti konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) noorteliikumise Sinine Äratus teatel peaks kaitsevägi ja riigi jõustruktuurid suhtuma kriitiliselt riigisaladusega töötavate ohvitseride mitte-eesti päritolusse, sest "veri on paksem kui vesi".

"Sinine Äratus rõhutab, et vene rahvusest riigireetur Deniss Metsavas sai ligipääsuga Eesti kaitseplaanidele tekitada tohutut kahju Eesti julgeolekule. Seda oleks saanud ära hoida, kui kaitsevägi ja riigi jõustruktuurid oleks suhtunud kriitiliselt ohvitseri mitte-eesti päritolusse," teatas organisatsioon kolmapäeval BNS-ile.

"Metsavas oli justkui senise integratsioonipoliitika musternäidiseks," ütles Sinise Äratuse esimees Ruuben Kaalep. "Ainus loogiline põhjendus tema tegudele on, et veri on paksem kui vesi. Eesti kodakondsus ega isegi Eesti riigile antud sõdurivanne ei taga lojaalsust. Lojaalsuse aluseks on rahvustunne ja side esivanematega."

"Integratsioonipoliitika on läbi kukkunud, kuna sihiks on võetud juurtetute Euroopa Liidu kodanike, mitte eesti rahvuslaste kasvatamine," lisas Kaalep. Läbikukkunud integratsiooni olukorras tuleb tema sõnul olla ettevaatlik vastutavale riiklikule ametikohale pääsenud võõrpäritolu kodanike suhtes. Sinine Äratus leiab, et võõrpäritolu tuleb riigisaladusele ligipääsu taotlemisel näha raskendava asjaoluna, mis nõuab täiendavat lojaalsuskontrolli.

EKRE noorte teatel oleks etniline profileerimine vastavuses paljude lääneriikide korrakaitsejõududes kasutust leidnud etnilise või rassilise profileerimise poliitikaga. USA-s on kuritegevusele altimate gruppide profileerimine nii politseitöös kui terrorismivastases võitluses tavaline praktika, mis on mitmekultuurilises ühiskonnas vältimatu. Immigrantide profileerimist kasutavad korrakaitsejõud efektiivselt ka mitmes Lääne-Euroopa riigis, kuigi seda on seadustega piiratud.

8 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...