Jaan Toomiku "Selfi kajakana" avab ARS projektiruumi uue hooaja

Neljapäeval, 6. veebruaril 2020 kell 17.00 avatakse Eesti Kunstnike Liidu ARS projektiruumis (Pärnu mnt 154, Tallinn) Jaan Toomiku isikunäitus "Selfi kajakana". Näitusel on eksponeeritud rahvusvaheliselt ühe tuntuma Eesti kunstniku uudislooming. 

Pilt: Vano Allsalu

Jaan Toomiku "Selfi kajakana" avab ARS projektiruumi uue hooaja

Toimetaja: Toomas Raag

Neljapäeval, 6. veebruaril 2020 kell 17.00 avatakse Eesti Kunstnike Liidu ARS projektiruumis (Pärnu mnt 154, Tallinn) Jaan Toomiku isikunäitus "Selfi kajakana". Näitusel on eksponeeritud rahvusvaheliselt ühe tuntuma Eesti kunstniku uudislooming. 

Näha saab värskelt valminud suureformaadilisi maale, eneseirooniliselt sürrealistlikku autoportreelist skulptuuriinstallatsiooni ja lühifilmi "Kala", mis linastus tunamullu kõige muu hulgas ka 64. rahvusvahelisel Oberhauseni lühifilmide festivalil ning mida Eesti kodupublik näeb nüüd esmakordselt.

Kunstnikuvestlus Jaan Toomikuga toimub Andreas Trosseki juhtimisel reedel, 7.02 kell 17. Näitus ARS projektiruumis jääb avatuks 7. märtsini, E-R 12-18 ja L 12-16.

Näitusel "Selfi kajakana" tegeleb Toomik enda varasema loominguga dialoogi astudes jätkuvalt eksistentsiaalsuse ja spirituaalsusega – sünni, elu ja surma tsükliga –, kuid ka nartsissismi ja ekshibitsionistliku eneseirooniaga, teataval määral autoagressiivse võllahuumoriga. Olles näiliselt justkui juba tüdinud talle alailma kodumaal omistatavast international celebrity staatusest, näib Toomik metafoorselt küsivat, kui kaugele soovib kunstipublik ja ühiskond laiemalt minna, et pühitseda ja seejärel kaubastada kunstniku salajasemaid mõtteid ning tundmusi. Näitusel näeme kunstniku enda keha põhjal modelleeritud arhetüüpseid figuure, mis kord hõljuvad maapinna kohal religioossete pühakutena, kord saavad kogukonnaga üheks mingis transgressiivses rituaalis, kord naeravad iseendale näkku skalpellina lõikava sarkasmiga. Kas selfi kajakana on parem variant kui jätta selfi üldse tegemata, on samas küsimus, mille kunstnik jätab tänases sotsiaalvõrgustikuliiklusest tulvil massikommunikatsiooniühiskonnas targu juba oma vaataja vastata.

Jaan Toomiku näitus "Selfi kajakana" on ühtlasi värskelt rekonstrueeritud ARS projektiruumi uue hooaja avalöögiks ning osa ARS kunstilinnaku uue keskuse avamisprogrammist, kus alustavad tegevust samuti  keraamikakeskus, tarbekunstigalerii ning inspiratsiooni- ja koolituskeskkond (vt. lähemalt www.arsfactory.ee).

Jaan Toomik (sündinud 1961) on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle loomingut iseloomustab metafüüsiline, looduslähedane ja šamanistlik vaade maailmale. Tema teosed tegelevad igavikuliste teemadega, nagu elu ja surm, religioon ja vaimsus, sidudes inimese kehalisuse looduse ringkäiguga. Olles õppinud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti (MA, 1991), alustas ta 1980. aastate lõpus neoekspressionistliku maalikunstnikuna, kuid 1990. aastate alguse taasiseseisvunud Eestis jõudis ta kohaspetsiifilise performance'i ja installatsioonikunsti juurde. 1997. aastal esindas Toomik koos Raoul Kurvitza ja Siim-Tanel Annusega Eestit rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil. Toomiku üks tuntumaid videoid on "Isa ja poeg" (1998), mis kujutab alasti kunstnikku Läänemerel uisutamas, taustaks tema poja koraalilaul. Teoses "Peeter ja Mart" (2001) portreteeris Toomik Parkinsoni tõbe põdevat kolleegi, maalikunstnik Peeter Mudistit, videot eksponeeriti Veneetsia biennaalil Francesco Bonami kureeritud peanäitusel Arsenales 2003. aastal. 2007. aastal Kumu kunstimuuseumi isikunäitusel võis näha kõige muu hulgas Toomiku esimest lühifilmi "Armulaud" (2007), mis pälvis tunnustust Oberhauseni lühifilmifestivalil ning linastus 2011. aastal Pompidou keskuses. 2010. aastal valmis Toomiku teine lühifilm "Oleg", mis keskendus Nõukogude armeeteenistuse mälestustele. Tema esimene täispikk mängufilm "Maastik mitme kuuga" valmis 2014. aastal, ta oli nii režissöör kui ka stsenarist.

Jaan Toomik on osalenud mitmel rahvusvahelisel suurnäitusel ja biennaalil, nagu näiteks São Paulo biennaal (1994), Manifesta biennaal (1996), Veneetsia biennaal (1997, 2003) ja Berliini biennaal (2006). Tema teosed kuuluvad muu hulgas Kiasma, Ludwig Muuseumi, Moskva Moodsa Kunsti Muuseumi, Taani rahvusmuuseumi, Schechin muuseumi, Stedelijki muuseumi ja Moderna Museeti kogusse, Louis Vuittoni sihtasutuse ja Nicola Trussardi sihtasutuse kollektsiooni. Toomiku viimane retrospektiivne isikunäitus "My End is My Beginning. And My Beginning is My End" toimus 2019. aastal Moskva Moodsa Kunsti Muuseumis (kuraator Viktor Misiano).

Alates 2000. aastast on Jaan Toomik Eesti Kunstiakadeemias professor ning maali õppetooli juhataja. 2005. aastal sai ta Eesti Kunstnike Liidult ühekordselt pälvitava Konrad Mäe nimelise maalipreemia.

 

Laadimine...Laadimine...