Jaanus Karilaid: tahame suurendada rahva osalust presidendivalimistel

„20 000 kodanikku tähendab seda, et mitte ainult erakonnad ei saa presidendikandidaate üles seada, vaid ka tavainimesed ise saavad kandidaate esitada,“ selgitas Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, miks tehti ettepanek anda kodanikele Vabariigi Presidendi kandidaatide üles seadmise õigus.

Pilt: Albert Truuväärt

Jaanus Karilaid: tahame suurendada rahva osalust presidendivalimistel

Vesta Reest

„20 000 kodanikku tähendab seda, et mitte ainult erakonnad ei saa presidendikandidaate üles seada, vaid ka tavainimesed ise saavad kandidaate esitada,“ selgitas Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid, miks tehti ettepanek anda kodanikele Vabariigi Presidendi kandidaatide üles seadmise õigus.

Karilaid ning EKRE liige Urmas Espenberg koostasid riigireformi otsuse eelnõule omapoolsed muudatusettepanekud. Ettepanekute peamine punkt on anda 20 000 kodanikule Vabariigi Presidendi kandidaatide üles seadmise õigus sõltumata sellest, kas praegu kehtivat Vabariigi Presidendi valimise regulatsiooni muudetakse või mitte; kehtestada Vabariigi Presidendi otsevalimised; juhul kui otsevalimisi ei tule, siis muuta Vabariigi Presidendi valimiskorda selliselt, et Vabariigi Presidendi valimised toimuksid ainult valimiskogus.

Riigikogulased kirjutavad pöördumises: „Tuleb nõustuda Jüri Ratase poolt 7. septembril 2016 Postimehes avaldatuga: „Presidendi valimise õiguse rahvale andmine suurendaks riigipea sidet Eesti inimestega ning lähendaks riiki ja rahvast. Levinud vastuväide, nagu rahvas ei oskaks väärikat presidenti valida ning langeks odava populismi lõksu, on täiesti sisutühi.““

Karilaid kommenteeris ettepanekut, et eesmärk on valija häält suurendada. „20 000 kodanikku tähendab seda, et mitte ainult erakonnad ei saa kandidaate üles seada, vaid ka tavainimesed ise saavad kandidaate esitada,“ selgitas Karilaid. „Ükskõik, milline neist kolmest punktist rakendub, suurendab see rahva häält valimisprotseduuris.“

Karilaidi sõnul on presidendi otsevalimine ja demokraatiakanalite loomine riigireformi osa. Praegustest parlamendierakondadest toetavad presidendi otsevalimist kaks: Keskerakond ja EKRE. „Ilmselt võtab see veel 4-5 aastat aega, kuni tekib sellele ettepanekule poliitiline koosmeel,“ sõnas ta.

Toomla: otsevalitud presidendi volitusi tuleks suurendada

Politoloog Rein Toomla sõnul on valimised alati mingisugused lubamised, see, kas lubadused on mõistlikud või mittemõistlikud, ei puutu asjasse.

„Meie põhiseaduse järgi ei ole presidendil väga suurt võimutäiust, see tähendab, et ega ta midagi väga suurt eriti lubada ei saa,“ ütles Toomla. „Mina olen seda meelt, et kui me neid otsevalimisi tahame, olgu, aga suurendame sealjuures ka presidendi pädevust.“

Toomla tõi näite, et jutt ei käi sellistest õigustest, nagu on USA või Venemaa presidendil, aga suurendada annaks ka kohaliku presidendi pädevust nii, et ta saaks sekkuda päevapoliitilistesse küsimustesse. „Kui me seda ei tee, ei ole otsevalimistel sügavat mõtet,“ nentis ta.

Toomla ütles, et kui presidendi võimu suurendada, võidakse lõpuks välja jõuda olukorrani, mida on välja pakkunud nii Siim Kallas kui ka Hardo Aasmäe: ühendada presidendi ja peaministri ametikohad, ükskõik, mis nime see uus ametikoht ka kandma hakkaks. Sama inimene oleks nii valitsusjuht kui ka juht esindusülesannetes.

Toomla sõnul on oluline, et seadus sätestaks kandidaatide ülesseadmisel füüsilise, mitte digiallkirja, et ei tekiks tühjade ning rikutud sedelite probleemi. „See võib muutuda ka kandidaatidele päris koormavaks,“ ütles Toomla.

Tema sõnul arvati 1992. aastal, et kandidaate tuleb nagu raba, aga ei tulnud. Tuli vaid neli tükki, kellest kolm erinevatel põhjusel loobusid. „Ma ei ole kindel, et selline liigutus aktiivsust suurendab.“ Küsimus on tema sõnul, et mis saab riigikogu ning valimiskogu võimalustest – need punktid oleks vaja täpsemalt läbi mõelda.

Järgmised valimised on keerulised

Näitlikustamaks Eesti Vabariigi presidendi võimu piiratust, esitas Toomla viktoriiniküsimuse: mis on see valdkond, mida Eesti Vabariigi president võib täielikult ise otsustada. Vastus kõlab: ordenite jagamine ja ka seal peab ta kuulama nõuandjaid, kes teevad ettepanekud.

Toomla sõnul on kõik muud otsused kaudsed: kas keegi teeb ettepaneku, mille president kinnitab või vastupidi. „Ega tal võimalusi väga palju ei ole,“ ütles Toomla.

Järgmised presidendivalimised tulevad tema sõnul väga keerulised. „Esimese hooga tuleks meeles pidada, et riigipea võib ametis olla kaks tähtaega,“ tuletas politoloog meelde. Edasi on tema sõnul küsimus selles, kas Kaljulaid tahab kandideerida ja olla ametis veel ühe ametiaja või siirdub hoopis rahvusvahelisse karjääri.

„Kuuldavasti mõtleb ta rahvusvahelisele karjäärile, siis tulebki leida uus kandidaat, aga riigikogu ei leia seda eluilmas,“ ütles politoloog Toomla.

Riigikogu on tema sõnul selles mõttes praegu väga killustunud — aluseks peaks olema nelja erakonna kokkulepe, et kes võiks presidendiks saada. „Aga neli erakonda kokku saada on väga ja väga keeruline, nii et asi jääb ikka valimiskogu peale,“ tõdes Toomla. Lõppkokkuvõttes võib alguse saada lõpmatu valimiskarussell, kus valimisi lükatakse ühest institutsioonist teise.

Laadimine...Laadimine...