JAAPANI TEADUR: Tokyo ettevõtjad on ahned –Tallinna tasuta ühistransport on meile kättesaamatu ime

"Meil Jaapanis hoiavad ühissõidukeid käigus erafirmad. Neid ei rahulda summa, mida linn oleks nõus maksumaksja rahast tasuta ühistranspordiks maksma, nad on orienteeritud aina suuremat ja suuremat kasumit saama," kirjeldab oma kodulinna elu Tokyo Transpordiökonoomika Instituudi teadur Kayo Hara. "Nad on ahned. See ongi Jaapani sügava kapitalismi probleem. Minu meelest on Tallinn just selles suhtes väga õnnelikus olukorras, et ühistransporti korraldav firma kuulub linnale."

Pilt: Albert Truuväärt

JAAPANI TEADUR: Tokyo ettevõtjad on ahned –Tallinna tasuta ühistransport on meile kättesaamatu ime

Ivo Karlep

"Meil Jaapanis hoiavad ühissõidukeid käigus erafirmad. Neid ei rahulda summa, mida linn oleks nõus maksumaksja rahast tasuta ühistranspordiks maksma, nad on orienteeritud aina suuremat ja suuremat kasumit saama," kirjeldab oma kodulinna elu Tokyo Transpordiökonoomika Instituudi teadur Kayo Hara. "Nad on ahned. See ongi Jaapani sügava kapitalismi probleem. Minu meelest on Tallinn just selles suhtes väga õnnelikus olukorras, et ühistransporti korraldav firma kuulub linnale."

Hara käis hiljuti Tallinna ühistranspordi korraldusega tutvumas. "See, et suuremale osale sõitjatest – Tallinna elanikele – on ühissõidukid tasuta, on mulle tohutult tähtis," selgitas ta. "Jaapanis meil kusagil sellist asja ei ole. Te ise olete siin võib-olla juba harjunud, aga uskuge mind, see on nagu ime." 

Hara sõnul tundub talle, et nagu jaapanlaste kiusamiseks on nendel kõik tehtud vastupidi. "Kui Tallinnas peavad linna külastajad maksma transpordi eest, siis meil Tokyos saavad nad hoopis soodustusi. Ja seda vaatamata turiste pungil linnale! Me ei vaata kuigi hea pilguga aina paisuvate turistide hordide peale, kes on kõik Tokyo tänavad ja väljakud ummistanud. Rahvast on meil niigi väga palju ja tööl käivatel inimestel üha raskem liikuda. Tokyo ühissõidukid, eriti metroo, mida kõik kasutavad, on kogu aeg väga üle koormatud, ja seal sõitmine on kõike muud kui mingi nauding."

Mõtlesin nende sõnade järel oma hommikusele tööle tulekule tasuta kulgevas bussis, kus oli vaatamata tipptunnile mitu vaba istekohta. Jah, pole mingit võrdlusainet miljonite inimestega asustatud suurlinna täiskiilutud rongivaguniga, kuhu pääsemiseks tuleb veel pealegi maksta ja sugugi mitte vähe, nagu kinnitas Kayo Hara. Olin oma mõtetesse laskumisega vahepeal juba kaotanud Tokyo teaduri mõttelõnga ja hakkasin tema juttu taas tähele panema sõnade juures: "See, et meil Jaapanis eelistatakse linnaelanike asemel hoopis külalisi, ei ole minu arvates õige ega õiglane linnaelanike suhtes, kes ju maksavad linnale makse."

Külalised esikohal

Kohalik transport on Jaapani teaduri arvates ikkagi elu alus. Ja kohalikele tähendab see väga palju. Kui süsteem on väga lahke külaliste, aga mitte kohalike vastu, hakkab see Hara kinnitusel elu segama. "Ma olen aru saanud, et see, mida tehakse Tallinna ühistranspordi korraldamisel, on just väga hea," lausus ta. "Ja minu meelest pole ka mingit häda selles, et minusugusele külalisele või turistile ei ole sõitmine tasuline, sest see pole ikkagi kuigi kallis, kui võrrelda muu arenenud maailma ühissõiduki hindadega."

Hara võttis rahakoti vahelt naerdes välja rohelise ühiskaardi:  "Näete, mul on see olemas, ja ma arvan, et iga Tallinna külaline on võimeline selle endale muretsema ning sinna raha peale kandma."

Isegi kui kaarti ei ole parajasti võimalik muretseda, teeb külaliste elu Hara arvates kergeks seegi, et pileti saab osta ka juhilt. Sedagi võimalust tavaliselt mujal maailmas ei pakuta. Võib ka lihtsalt viibutada oma krediitkaarti validaatori juures. "On täiesti imetlusväärne, kuidas see süsteem töötab, kui palju busse, tramme ja trollibusse on lülitatud sellesse süsteemi, ja kõik toimib nagu kellavärk," ei jõua jaapanlanna oma kiitmisega kuidagi lõpule. Tema meelest on hea seegi, et ühissõidukitega saab sõita linnas igale poole, et ei pea kasutama kalleid taksosid.

"Tokyos, kus ma elan, sõidavad inimesed põhiliselt ühissõidukitega, sest neil ei jäägi muud üle. Suures linnas on autoga liiklemine väga vaevaline ettevõtmine," kinnitas Hara. "Auto omamine või ka rentimine ei ole seepärast Tokyo inimeste seas ka eriti populaarne.

Aga väiksemates kohtades, kus ühissõidukite võrk pole välja arenenud, on inimestel rohkem autosid ja nad kasutavad neid iga päev, sest teisiti ei pääse liikuma. Näiteks mina olen ka pärit ühest niisugusest väiksemast asulast, kus elavad praegugi mu vanemad, ja nemad kasutavad kogu aeg oma autot. Käivad sellega poes ja mujal, sest bussi tuleks oodata mitu tundi. See käib nii harva. Minu maal elav vanaema kurdab, et seepärast on tal väga raske minna välja ilma taksot kasutamata."

Ühiskonna vananemise mõjud

Ühiskonna vananemine kummitab jaapanlasi eriti teravalt. Kolmandik jaapanlastest on juba rohkem kui 60-aastased. "Peab mõtlema, kuidas toime tulla ühiskonna vananemisega nii, et keegi ei kannata," sõnas Hara, kelle arvates peab sellele küsimusele andma vastuse lähema tuleviku transpordikorraldus. "Vanematele inimestele mõeldes tundub, et me peame Jaapanis ka oma ühistranspordi korralduses midagi muutma hakkama. Kui vanad inimesed juhivad ise autot, siis kasvab liiklusõnnetuste arv. Me vajame tõhusamat ühistransporti ka väiksemates kohtades, et inimesed pääseksid liikuma. Ja et see ei oleks ka nii kallis. Näiteks Jaapan on siiani üks vähestest arenenud riikidest, kus üle 65-aastastel pole ühissõidukeis tasuta sõidu õigust. Isegi Hiinas ja paljudes teistes Jaapani naabermaades on selline õigus seenioridel olemas."

Stressirikkas Tokyo liikluses ei aita elu rõõmsamaks muuta ka moodne tehnoloogia. "Kui küsida, kas inimesed on sellest ka õnnelikumad, siis ma julgen kahelda," lausus Hara. "Tokyos nagu teistes suurlinnades, kus inimesed on hulgakesi koos väikesel alal, esineb palju stressi, transpordistressi. Ollakse tihedasti üksteise kõrval, ma ei ole näinud naeratavaid nägusid. Ja kui mõelda, et kõige selle eest peab maksma üsna korralikult, siis võib ka mõista, miks see inimesi kuigi õnnelikuks ei tee."

Ajaga lisandub selliseid probleeme, mida enne ei olnud. Näiteks otsustab üha rohkem inimesi lõpetada oma elu enesetapuga liikluses, kas või rongi ette hüpates. "Kuidas seda ära hoida?" küsis Hara mõtlikult. "Siin ei aita ka kõige parem tehnoloogia, midagi peab muutuma inimeste peas."

Küll on ta oma sõnul veendunud, et ilma juhita autodele võib kuuluda tulevik. "Neid püütakse meil nüüd teha, sest vanemad inimesed ei ole alati võimelised autot juhtima," selgitas ta. "Ent siin on veel palju küsimusi, eelkõige ohutusega seonduvaid. Ei saa kindel olla, et elektroonika juhib liiklust nii, et õnnetusi ei juhtu. Vähemalt praeguse seisuga. Oleks ka tore, kui bussid sõidaksid ilma juhtideta, keda võiks rakendada muudes ametites, kuid siis peab olema kindel, et see on ohutu. Nõndasamuti võiksid ka metroorongid sõita ilma juhtideta."

Mõned tänavad võiks autodele sulgeda

Muidugi on Hara kinnitusel Jaapani linnades mõeldud ka sellele, kuidas viia autod kesklinnast välja ja anda rohkem ruumi jalakäijate ja jalgratturite kasutada. "Aga see pole meil nii lihtne nagu Euroopa linnades, sest jalgrattaga sõitmine, eriti just linnas, pole kunagi olnud eriti populaarne," tunnistas ta. "Ma ei ole kindel, et kui sulgeda autodele tänavad ja öelda inimestele, et sõitke seal nüüd jalgratastega, siis kohe ilmuvadki ratturid välja. Kui see vaid nii lihtne oleks!"

Viimase kolmekümne aastaga on Hara arvates linlaste seas pigem süvenenud hoiak, et peaaegu üldse jalgsi ei käidagi, rääkimata jalgratta sadulasse istumisest. "Kui on võimalik, minnakse metroosse, sõidetakse bussiga või taksoga. Minu abikaasa, kes on sündinud Tokyos, ütleb ikka, et tema ei taha käia rohkem kui viis  minutit päevas. Seda on tema jaoks küll. Paljud inimesed mõtlevad nii. Aga mina, kes ma olen pärit väiksemast kohast, arvan, et peaks palju rohkem jala käima. Vähemalt paarkümmend minutit iga päev."

Ometi pooldab Hara mõtet panna linnas mõned tänavad autode jaoks kinni. "Muidugi, see ei meeldi neile, kes on harjunud autoga sõitma, aga üldiselt tuleks see kasuks," selgitas ta. "Inimesed hakkaksid rohkem liikuma. Ja see on tervisele hea. Kui ei saa pikemaks ajaks sulgeda, siis võiks seda teha lühemaks ajaks, mingiks ajavahemikuks, näiteks nädalalõpuks või õhtuti."

Tokyos on magistraale, mida aeg-ajalt suletakse. Näiteks laupäeviti mingiks ajaks. Siis on need jalutajate päralt. "Muidugi jääb alati küsimus, kuidas jalgrattaga üldse sellisele teelõigule pääseda, kui ümberringi jalgrattaga sõitmiseks tingimusi pole."

See sulgemine ei meeldi Hara sõnul autoga sõitjatele ja nad kritiseerivad seda valju häälega. "Aga samas poodide ja kohvikute pidajad jälle kiidavad – nendele tuleb sel ajal külastajaid palju rohkem kui muidu," selgitas ta. "Seega on niisuguste tänavate ajutisel sulgemisel autoliiklusele päris palju häid külgi. Ka osa  teede jäädavalt autodele sulgemisel on minu meelest palju positiivseid külgi ja seda tasuks proovida."

Ühistransport kui suurfirmade äri

Küsisin, kas võiks siin kasu olla ka mõnest tasuta bussiliinist, mis viiks otse jalakäijate jaoks autodele suletud tänavale. "See on väga hea idee," tähendas Hara. "Võib-olla saame niimoodi ka inimesed rohkem liikuma. Eriti kui mõelda vanemate inimeste peale. Kui on ruumi jala käia ja on ka tasuta buss, siis ehk tulevad nad kergemini kodunt välja."

Seda võiks Hara meelest proovida teha ka suurtes linnades. "Aga niisugustes metropolides nagu Tokyo ei näe ma küll võimalust, kuidas kiiresti tasuta ühistransporti saaks käima panna," jäi jaapanlanna pessimistlikuks. "Ja teate, mis on selle kõige peamine põhjus? Meil on Jaapanis sügav kapitalism. Ühissõidukeid hoiavad käigus erafirmad. Neid ei rahulda kindlasti see summa, mida linn maksumaksja rahast oleks nõus maksma, nad on orienteeritud aina suuremat ja suuremat kasumit saama. Nad on ahned. See ongi Jaapani kapitalismi probleem. Minu meelest on Tallinn just selles suhtes väga õnnelikus olukorras, et ühistransporti korraldav firma kuulub linnale."

Jaapani ühistransport ei saa mingit dotatsiooni, nad peavad kõik ise hakkama saama ja niisugune muudatus, et hakata kasutama maksuraha, pole Hara hinnangul ka väiksemates linnades teostatav.

Inimeste huvides aga oleks see, et liikuma pääseb ilma piletile nii suuri kulutusi tegemata nagu nüüd. "Iga peatusevahe lisamine lisab piletile hinda, nii et pikemate vahemaade läbimisel tuleb panna välja juba ligi viis eurot, mis pole ka jaapanlastele enam väike raha ühekordse sõidu eest," ütles Hara. "Aga kuna transpordiettevõtted on äriühingud, millele kuuluvad veel kaubamajad ja muud ärid, mis toovad raha sisse, siis ei tule ei riigil ega omavalitsustel pähegi sellist mõtet, et hakata nende transpordiäri toetama. Mõned tööandjad on otsustanud siiski oma töötajatele vastu tulla ja kompenseerida neile tööle sõitmise kulud. Aga seda ei tee sugugi mitte kõik firmad."

Ometi arvas Hara, et ka Jaapanis ei saa ühistranspordis ilma muutusteta enam läbi. Seepärast sealsed teadurid käivadki mööda maailma ringi ja vaatavad, kuidas mujal on asjad korraldatud.

Laadimine...Laadimine...