Jäätmekuubikud näitavad jäätmete liigiti kogumise vajadust

Alanud üleeuroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal saab mitmes kaubanduskeskuses näha jäätmekuubikud, mis illustreerivad igapäevast jäätmeteket ja liigiti kogumise vajadust.

Pilt: Pixabay
Tarbija Eesti

Jäätmekuubikud näitavad jäätmete liigiti kogumise vajadust

Toimetaja: Vesta Reest

Alanud üleeuroopalisel jäätmetekke vähendamise nädalal saab mitmes kaubanduskeskuses näha jäätmekuubikud, mis illustreerivad igapäevast jäätmeteket ja liigiti kogumise vajadust.

Kolmes kaubanduskeskuses (Tallinnas Kristiine ja Rocca al Mare keskuses ning Tartu Lõunakeskuses) on üleval jäätmekuubikud, mis illustreerivad meie igapäevast jäätmeteket ja liigiti kogumise vajalikkust.

"Siht on silme ees selge ja ambitsioonikas – liikuda jäätmevabama elu suunas, neid esiteks võimalikult vähe tekitades ning teiseks juba tekkinud jäätmeid õigesse kohta ära andes. Need on esimesed olulised tükid positiivse doomino-efekti loomiseks," ütles keskkonnaminister Rene Kokk. "Eesti kodudes tekkis mullu kokku 535 494 tonni jäätmeid. Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km2 suuruse ala, millise peal on meil näiteks Viljandi linn."

Eestimaa elanik tekitab aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid, mis tähendab, et ühes kuus tekib tal ligi 33 kilo prügi. Jäätmetekke vähendamise nädalal soovib keskkonnaministeerium pöörata inimeste tähelepanu tollele, kuidas oma jäätmeteket tunduvalt vähendada ning kuhu see vähendatud kogus viia tuleb.

Üks suuremaid liigiti kogumise komistuskohti on segaolmejäätmed. Nende hulgas palju selliseid olmejäätmeid, mida saaks veel ringlusse lasta. Kõige rohkem on segaolmejäätmete hulgas biojäätmeid, kuid ka plaste 18 protsenti ning paberit ja pappi 13 protsenti, tekstiili viis ja klaasi viis protsenti. Segaolmejäätmed peaks aga olema vaid liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk. Valesti visatud jäätmetest tekib piltlikult öeldes jäätmekuubik, mis uut võimalust ei saa, sest segunenud materjalide eraldamine on ressursimahukas. Nii lähevadki need kas ladestamisele prügilasse või põletusse.

2018. aastal ladestati kõikidest tekkinud olmejäätmetest 20 protsenti, kuid aastaks 2030 tuleb olmejäätmete ladestamist vähendada vähemalt kümne protsendini tekitatud olmejäätmete üldkogusest.

Seda, milline näeb välja üks jäätmekuubik, näeb järgmise nelja nädala jooksul Tartus Lõunakeskuses ning Tallinnas Kristiine ja Rocca al Mare keskustes. "See on niiöelda kahe näoga kuubik, sest kui üks pool sümboliseerib alasti tõde prügikasti sisust, siis teine pool näitab positiivset perspektiivi kolekastist välja mõtlemisel. Seal on näide liigiti kogutud jäätmetest ning tutvustus, millele need jäätmed omakorda uue elu annavad," sõnas keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. "Kõige suurem samm looduskoormuse vähendamiseks on vähendada üldse jäätmete teket."

Jäätmetekke vähendamise nädalal on lisaks jäätmekuubikutele võimalus koolinoortel ka oma teadmisi proovile panna. Nii kutsubki keskkonnaamet kõiki 7.-9. klasside õpilasi 18.-29. novembrini osalema jäätmetekke vähendamise veebiviktoriinis. Kõigi osalejate vahel loosib amet välja 12 "Tarbi vähem!" stardikomplekti.

 

Laadimine...Laadimine...