Järgmise aasta riigieelarve suurendab pensioni 45 euro võrra

Keskmine vanaduspension tõuseb 45 euro võrra, mis on suurim pensionitõus viimase 12 aasta jooksul. Haigekassa eelarve kasvab ligi 140 miljoni võrra ning kaitsekulutused kasvavad 615 miljonini. Lisaraha toel suurenevad õpetajate, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgad.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Järgmise aasta riigieelarve suurendab pensioni 45 euro võrra

Toimetaja: Sandra Lepik

Keskmine vanaduspension tõuseb 45 euro võrra, mis on suurim pensionitõus viimase 12 aasta jooksul. Haigekassa eelarve kasvab ligi 140 miljoni võrra ning kaitsekulutused kasvavad 615 miljonini. Lisaraha toel suurenevad õpetajate, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajate palgad.

Riigikogu kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve, mille kulude maht on 11,6 miljardit eurot ning tulude maht 11,8 miljardit eurot, vahendas BNS. 2020. aasta riigieelarve seaduse poolt hääletas 55 ja vastu oli 44 saadikut.

Võrreldes tänavuse aastaga kasvavad riigieelarve kulutused ligikaudu 240 miljonit eurot ja tulud 760 miljonit eurot.

Pension tõuseb 45 euro võrra

Riigieelarve lähtub seejuures valitsuse viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.

Järgmisel aastal tõuseb keskmine vanaduspension 45 euro võrra, mis on suurim pensionitõus viimase 12 aasta jooksul. Valitsus eraldas erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. Nii on järgmise aasta 1. aprillist oodata 44-aastase staažiga inimese keskmiseks vanaduspensioniks 528 eurot kuus senise 483 euro asemel. Kõikidele pensioniliikidele kokku kulub 2020. aastal 1,98 miljardit eurot.

Haigekassa eelarve kasvab järgmisel aastal ligi 140 miljoni euro võrra, millest ligi 115 miljonit moodustab suurem sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine. Ligi 25 miljoni euro võrra kasvab riigieelarve eraldis mittetöötavate vanaduspensionäride eest.

Teadus- ja arendustegevuse täiendav rahastamine riigieelarvest kasvab võrreldes tänavusega kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teadusasutuste baasfinantseerimine kasvab 5,3 miljonit eurot. Riigieelarvest on kavandatud teadus- ja arendustegevuseks 219,1 miljonit eurot. Teaduse rahastamise osakaal on riigieelarves 0,75 protsenti SKP-st.

Kaitsekulutused püsivad vähemalt 2 protsendil SKP-st

Kaitsekulutused kasvavad 615 miljoni euroni ning püsivad vähemalt 2 protsendil SKP-st. Selles sisalduvad liitlaste vastuvõtmise kulutused, mis on 2020. aastal ligikaudu 10 miljonit eurot. Samuti täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 20 miljonit eurot. Riik tugevdab oma sõjalist võimekust mahukate varustushangetega.

Riigieelarve näeb ette lisaraha palgafondi suurendamiseks õpetajatele, riigipalgalistele sotsiaaltöötajatele, kultuuri-, spordi- ning siseturvalisuse valdkonna töötajatele. Siseturvalisuse töötajate palgafondi suurendamiseks on kavandatud 7 miljonit eurot, kultuuri- ja spordivaldkonna töötajate palgafondi 2,2 miljonit eurot ja sotsiaaltöötajate palgafondile miljon eurot. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks samal tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga.

Omavalitsuste tulud ulatuvad 2020. aastal üle 2,3 miljardi euro, mida on ligi kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kiirele tulude kasvule on kaasa aidanud nii maksutulude hea laekumine kui ka riigi otsus suurendada omavalitsuste tulumaksu ja tasandusfondi laekumist aastatel 2018–2021 täiendavalt 185 miljoni euro võrra.

Suurim muutus on top-up toetuse suurendamisega põllumeestele

Kolmanda lugemise käigus tegid fraktsioonid ja riigikogu liikmed regionaalsete investeeringute raames ettepanekuid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projektide toetamiseks, mille kogusumma on 4,3 miljonit eurot. Täiendavaid vahendeid eraldati kohalikele kogukondadele, lasteaedadele, koolidele, laste huvitegevusele, naisteühendustele, kogudustele ja teistele vabatahtlikele organisatsioonidele.

Suurim muudatus on seotud üleminekutoetuste ehk top-up toetuse suurendamisega põllumeestele, mis tõuseb 5 miljoni euro võrra. Toetuse kogumaht on 10,3 miljonit eurot.

2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve edaspidi ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on kokku lepitud.

Eelarve on nominaalses tasakaalus

Tuleval aastal on valitsussektori eelarve nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga SKPst. 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile SKPst ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

2020. aasta eelarve eelnõu on nominaalses tasakaalus ja struktuurselt liigub tasakaalu poole, olles puudujäägis 0,7 protsendiga sisemajanduse koguproduktist (SKP). 2021. aastaks väheneb struktuurne puudujääk 0,2 protsendile ja eelarve jõuab nominaalselt ülejääki.

Eesti maksukoormus püsib kahel järgneval aastal 33,2 protsendil SKP-st ja langeb 2022. aastal 32,7 protsendile SKP-st. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii eurodes kui ka osatähtsusena SKP-st, langedes tänavuselt 8,8 protsendilt 2020. aastal 8 protsendile. See tähendab absoluutsummades vähenemist 2,4 miljardi euro pealt 2,3 miljardile eurole.

Sarapuu: liigume edasi sidusama riigi suunas

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu kiitis riigieelarvet ja rõhutas, et liigume edasi sidusama riigi suunas. Keskerakonna fraktsioon toetab riigieelarve vastuvõtmist. 

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder nimetas riigieelarve käsitlemisel erinevate hinnangute andmist koalitsiooni ja opositsiooni poolt tavaliseks nähtuseks, kus osapooled lähtuvad oma positsioonilt. Ta peatus riigieelarve koostamise süsteemil ja printsiipidel, et tagada tulevikus eelarve parem läbipaistvus.

Ekrelase Siim Pohlaku sõnul on tegu hea eelarvega, mida oli käeoleval ajahetkel võimalik teha. Ta kiitis Rahandusministeeriumi, ministrit Martin Helmet ja teisi valitsuse liikmeid ning rahanduskomisjoni eelarveprotsessi vedamise eest ja kutsus üles saadikuid tuleva aasta riigieelarvet toetama.

Laadimine...Laadimine...