Järgmise aasta riigieelarve tõstab pensione ning panustab teadusesse ja tervishoidu

"Kindlasti on meie soov toetada kriisis räsida saanud inimesi ja majandust, kasutes selleks ka välisvahendeid," ütles peaminister Jüri Ratas eelarvet tutvustaval pressikonverentsil. "Eelarve eesmärk majandusarengu kiirendamine, tervise hoidmine ja koroonakriisis abi vajajate toetamine."

Pilt: Mats Õun

Järgmise aasta riigieelarve tõstab pensione ning panustab teadusesse ja tervishoidu

Toimetaja: Toomas Raag

"Kindlasti on meie soov toetada kriisis räsida saanud inimesi ja majandust, kasutes selleks ka välisvahendeid," ütles peaminister Jüri Ratas eelarvet tutvustaval pressikonverentsil. "Eelarve eesmärk majandusarengu kiirendamine, tervise hoidmine ja koroonakriisis abi vajajate toetamine."

Peaminister lausus, et riik plaanib võtta võimalikult kiiresti kasutusele järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendid ning ka taaskäivitamiskava vahendid.

"Praegune kriis erineb varasemast, meil on väga suur vastutus," sõnas Ratas. "On suur teadmatus tuleviku ees. Näeme, et ka prognoosides on väga suured käärid. Määramatus on ääretult suur. See on tingitud tervishoiukriisist, mis on üle läinud majanduskriisiks."  

Rahandusminister Martin Helme sõnul oli lähtekohad üksteisest kaugel, kuid vaidlustes selgus tõdes. "Jõudsime eelarveni, mille üle mina võin küll uhke olla," rääkis ta. "Oleme saavutanud väga hea tasakaalu nende eesmärkide vahel, mis on minu arvates ühiskondlik ootus, kus me suuname väga suure raha investeeringutesse."

Helme sõnul tuleb silmas pidada, et võlakoormus ei oleks meil kontrollimatul trajektooril. "Me ikkagi võtame võlakoormuse selgelt kontrolli alla ja oleme seadnud sihiks defitsiitsest eelarvest väljaliikumise. Samal ajal hoolitseme, et sotsiaalne turvavõrk ei saaks kannatada ja et majandus kohaneks ja oleks jätkusuutlik muutuvates oludes," ütles ta.

Valitsus soovib Euroopa Liidu toetustega investeerida enam tervisetaristusse ning korrastada mitmeid haiglaid ja meditsiinikeskusi. Plaanis on tagada ka varustuskindlus kriisidega valmisolekuks.

Raha saab Tallinna Haigla projekteerimine

"Soovime edendada Hiiumaa haiglat ja tervisekeskust, Järvamaa haigla EMO, samuti PERH-i Tallinnas. Investeeringud lähevad ka Ida-Virumaa keskhaiglale. Meie soov on viia lõpuni Viljandi maakonna haigla, tervisekeskuse ehitus ja ka Viljandi haigla psühhiaatria osa. Projekteerime uue Tallinna Haigla (ehitus ja investeeringud EL taaskäivitamiskava arvelt)," rääkis Ratas. "Haiglavõrgu korrastamisele kulub järgnevatel aastatel kokku 545 miljonit eurot."

Ratase sõnul on kavas teha erinevaid investeeringuid haiglatesse suurusjärgus 11 miljonit eurot, et üle Eesti luua kokku 170 isolatsioonipalatit.  Lisaks saab raha viirusetõrje testimiste ja seireuuringute tegemiseks ning Terviseameti tugevdamiseks. "Kavas on luua täiesti uus kolme helikopteriga kopteriga võimekus meditsiinivaldkonnas," sõnas peaminister.

Aastaid on olnud murekohaks teadusrahastuse tõstmine ühe protsendini SKP-st. Järgmise aasta eelarves on selleks vahendid ette näinud ning üks protsent SKP-st jääb püsima kogu nelja-aastaseks eelarvestrateegia perioodiks. Tuleva aasta eelarvest 7,8 miljonit suunatakse ka kõrghariduse rahastamisse.

Helme täpsustas, et teadusele ja arendusele suunatav summa suureneb järgmisel aastal 56 miljoni euro võrra 280 miljoni euroni. Tänavu on teaduse rahastamise osakaal riigieelarves 0,75 protsenti SKP-st.

Kaitsekuludesse suunab riik järgmisel neljal aastal 66 miljonit eurot, eeskätt suurendatakse sellega riigi rannakaitse võimekust.

Investeeringute prioriteediks on ka 2+2 maanteede välja ehitamine ning kruusateede mustkatte alla viimine.

Rahandusminister Martin Helme sõnul moodustab laenuraha tuleva aasta eelarvest 2,4 miljardit eurot. Eelarve puudujääk on seega 6,7 protsenti SKP-st.

Pension tõuseb 20 eurot

Pension tõuseb järgmisel aastal keskeltläbi 20 eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 544 euroni, pensioni baasosa tõuseb 16 eurot ja rahvapensioni määr tõuseb 30 eurot. Kokku kulub pensionitõusule 2021. aastal ligikaudu 50 miljonit eurot.

Valitsus kinnitas teisipäevasel istungil 2021. aasta riigieelarve ning esitab riigieelarve eelnõu riigikogule kolmapäeval; eelarve kulutuste maht on ligikaudu 13 miljardit eurot ning tulude maht üle 11 miljardi euro.

Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal 1,9 miljardi euroni.

Maksutulu kasvab eelarve kohaselt järgmisel aastal tänavuselt ligikaudu 9 miljardilt eurolt 9,3 miljardi euroni. Maksukoormus langeb 33,8 protsendilt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 32,7 protsendile.

Välisvahendeid kaasab riik järgmisel aastal 1,14 miljardi euro ulatuses. Laenu on plaanis võtta 2,4 miljardit eurot.

Haiglavõrgu korrastamisele kulub järgnevatel aastatel kokku 545 miljonit eurot.

Eelarve nominaalne puudujääk on järgmisel aastal 6,7 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP), struktuurne puudujääk 6,6 protsenti SKP-st.

Samuti kinnitas valitsus järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia.

Sel sügisel koostatakse samal ajal nii järgmise aasta riigieelarve eelnõu kui ka järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende.

Tavapäraselt kinnitab valitsus eelarvestrateegia kevadel, kuid riigieelarve alusseadusse tehtud muudatus lubab valitsusel eriolukorra tõttu lükata eelarvestrateegia kinnitamine septembri lõppu.

Riigieelarves kajastuvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud. Iga aasta sügisel koostatav riigieelarve täpsustab nelja-aastase strateegiaga kavandatud tegevusi järgmiseks aastaks. Tulude kogumise ja kulude tegemise kava kujuneb sisuliselt ministeeriumide koostatud programmide toel.

Laadimine...Laadimine...