Jesse: õpetaja andis kodutöö, mis kutsus hoiduma vaktsineerimisest

Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiili tutvustades tõdesid komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ja sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, et suurim oht rahva tervisele on vaktsineerimisest hoidumine. 

Pilt: Mats Õun

Jesse: õpetaja andis kodutöö, mis kutsus hoiduma vaktsineerimisest (1)

Enn Tosso

"Õpetaja andis lastele kodutöid, kus tuli leida vaktsineerimisest hoidumise kasusid. Selle õpetajaga vesteldi personaalselt," ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiili tutvustamisel.

Jesse ütles Pealinnale, et probleem on selles, kuidas jõuda personaalselt nende inimesteni, kes ei lähe ennast ja lapsi vaktsineerima.

Ta tõi näitena Hiiumaa, kus vaktsineerimata laste hulk protsentuaalselt oli kõrge. Tegelikult oli põhjus neljas Hiiumaa lapses, kes jäid vaktsineerimata. Kuna Hiiumaa on nõnda väike, mõjutas iga lapse vaktsineerimata jätmine sedavõrd palju statistikat.

Jesse sõnul on küsimus, kuidas jõuda nende konkreetsete inimesteni? Ta tõi näitena ühe õpetaja, kes andis lastele kodutöid, kus tuli leida vaktsineerimisest hoidumise kasusid. Selle õpetajaga vesteldi personaalselt.

"Voldiku või teleklipiga nende inimesteni ei jõua, kes usuvad teooriatesse, et vaktsineerimine on ravimitööstuse vandenõu. Nende inimestega tuleb tegeleda isiklikult," sõnas Jesse.

Euroopa Komisjoni koostatud Eesti terviseprofiili tutvustades ütles komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles, et Eestis on keskmine eluiga kõige kiiremini kasvanud, kuid mõnes riigis see kahaneb.

"Suurim oht rahva tervisele on vaktsineerimisest hoidumine. Näeme pilti, kus WHO standardit järgib vaid viis riiki, varem oli neid neliteist. Ka Eestis oleme tagasi langenud, eriti leetrite vastu vaktsineerimise osas. Usk vaktsiinidesse on erinev, kuid väheneb," osutas Kasemets probleemile.

Ta selgitas, et paradoksaalselt on vaktsineerimise edukus riskitaju ära kaotanud – levib müüt, et "mis ma ikka last torgin, kuna haigusi enam ei ole". Kuid selle tõttu haiguspuhangud suurenevad, mistõttu väärteabega võitlemine on suurimaks väljakutseks.

Ta jätkas, et kindlasti tuleb arvestada kliinilisi ja sotsiaalmajanduslikke aspekte, sest terviseseisund on seotud sotsiaalse ebavõrdsusega.

"Räägime õdede suurest rollist. Kui palju saab ära teha kohalikes apteekides, et ravimid oleksid kättesaadavad, innovaatilised ja toetaksid innovatsiooni ja teadust. Riik üksinda palju korda ei saata ei suuda," rõhutas ta.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...