JÕUSAAL VEEBIS: Pane selga kott,  kus raskuseks raamatud või kuivained

"Eriti praeguses olukorras lisab inimestele turvatunnet, kui nad saavad teha trenni oma lemmiktreeneri juures," rääkis neti abil juhendatavast sportimisest MyFitnessi spordiklubi treener Kadri Paat. "Inimesed tunnevad puudust  harjumuspärasest igapäevarutiinist."

Pilt: erakogu

JÕUSAAL VEEBIS: Pane selga kott, kus raskuseks raamatud või kuivained

Õnne Puhk

"Eriti praeguses olukorras lisab inimestele turvatunnet, kui nad saavad teha trenni oma lemmiktreeneri juures," rääkis neti abil juhendatavast sportimisest MyFitnessi spordiklubi treener Kadri Paat. "Inimesed tunnevad puudust  harjumuspärasest igapäevarutiinist."

Koroonakriisi toodud eriolukord on vangistanud paljud inimesed koduseinte vahele ja väljend "igapäevane rutiin" saanud teise tähenduse. Paljud treenerid aga kannavad oma treeningut otse üle eri netikeskkondades, mille hulgast popim on Zoom. Tantsutreener Kaisa Edenberg juhendab "Kaisa treeningute" nime all online-zumbatrenne, mis on väga popid. "Esimeses trennis oli 50 osalejat ja praegu tundub, et mida aeg edasi, seda rohkem huvilisi juurde tekib," mainis ta. "Mulle kirjutavad isegi need, kes muidu käisid mujal trennis. On loogiline, et inimesed tahavad ennast liigutada, sest praegune olukord võib ju kesta pikalt. Ja ega  muud varianti ei ole kui veeb – tore oleks inimestega koos trenni teha, aga peab leppima nende võimalustega, mis on."

Zoom jt konverentsikeskkonnad kipuvad tempoka zumbatamise ajal kinni jooksma. Praegu teeb Edenberg trenne Facebookis ning ootab Zumba-LIVE äpi valmimist. "Tehniliselt tuleb otsida parimaid lahendusi: heli peab hästi peal olema ja muusika hästi kostma, et inimesed saaksid osaleda," ütles ta.

Edenbergi sõnul käivad virtuaaltrennis ikkagi need inimesed, kes on ennegi käinud ja kellel on trenniharjumus. Otsepilt treenerist sunnib liigutama, videosalvestise võib ju iga kell kinni panna või üldse avamata jätta. "Aga kindlasti on ka uusi osalejaid, sest mõnikord võib-olla ei julgeta kohale tulla – mugavam on ju  internetis vaadata, kas treener sobib, ning siis otsustada, kas minna tema trenni või mitte," rääkis ta. "Võib-olla  reklaamimise mõttes ongi mõistlik treeneritel ennast näidata. Ja tulevikus pakuvadki treenerid kord nädalas sellist virtuaalset treeningut – mõned on ju lastega kodus ja mugav on mitte välja minna, aga trenni tahaks ikka teha."

Veebitrenn vanuse taha ei jää

Koreograaf, lavastaja ja liikumistreener Indrek Kornel on Tallinna rahvaülikoolis pilatese treener. Ta on praeguses eriolukorras  rahvaülikooli õpetajatest ainus, kes kursust veebis jätkab, eelistab aga just salvestatud videosid, mida Youtube’i üles laeb. Osalejad saavad lingi, mille järgi trenni teha. "Videoga jõuab treener rohkemate inimesteni," nentis Kornel. "Pealegi saab treenija ühte videot vaadata mitu korda. Veebitrenn nõuab osalejalt rohkem vastutust, sest tal ei ole õpetajat otseselt kõrval. Inimene peab väga teadlik olema omaenda kehast, ta ei tohi imiteerida üks-ühele õpetajat. Iga inimese keha on ju unikaalne ja tähtis on aru saada, kuidas just sinu oma töötab."

Tagasisidet veebiõpilastelt pole Kornel veel saanud. "Ilmselt ongi eestlastega nii, et kui midagi halvasti ei ole, siis ei öelda ka. Aga ma olen aru saanud, et enamik inimesi, kes osalesid enne minu pilatese trennis, kasutavad võimalust teha ka veebitrenne. Ühte videot on vaadanud eri inimesed umbes 30-40 korda. Ja vanuse taha videotrenni tegemine küll ei jää. Minu trennis käivad inimesed vanuses kuni 60+. See on eelarvamus, et vanemad inimesed ei saa veebis hakkama – kes on kordki Skype’is konverentsikõne teinud või Youtube’ist videoid vaadanud, saab hakkama ka online-trenniga. Ka vanavanemad teevad ju tänapäeval oma lähedastega Skype’is konverentsikõnesid."

Lemmiktreener lisab turvatunnet

Korneli pilatesetrennis osalev Katri ütles, et on veebitrenniga ülirahul: "Väga äge on!" "Osa trenne olid sellised, kus treener igaühe asendeid korrigeeris ning suuniseid andis. Videote puhul on see hea, et esiteks saab valida aega, millal teha, teiseks saab kahe trenni vahel korduvalt eelmist läbi teha, kolmandaks juhendab Indrek videos uusi asju aeglaselt ning seetõttu on kerge järjel püsida. Ning neljandaks, vajadusel saab video pausi peale panna, kui näiteks kuller ukse taha tuleb – live-treeningul seda võimalust pole."

Katri lisas, et kui tead, mida ja kuidas teha, on videotrenn väga okei. "Päris uut asja sedaviisi õppima asudes on oht midagi valesti omandada ja/või endale liiga teha."

MyFitnessi spordiklubi jõusaali ja personaaltreeningute juhttreener Kadri Paat ütles, et videotrennide eelis on muu hulgas see, et saab kasutada koduseid käepäraseid vahendeid. "Kodus on võimalik leiutada viise, kuidas tõsta raskusi nii, et koormus oleks piisavalt tõhus – mina näiteks kasutan seljakotti, kuhu saab lisada raskuseks raamatuid või kuivaineid," selgitas ta. "Seljakott on eriti hea ka seetõttu, et käed on vabad ja saab teha veel näiteks kükke."

Paadi kinnitusel osalevad inimesed videotrennides hea meelega. "Nad hindavad kõrgelt seda, et saavad teha trenni oma lemmiktreeneri juures," mainis ta. "See lisab turvatunnet – eriti praeguses olukorras, kus inimesed tunnevad puudust oma harjumuspärasest igapäevarutiinist."

MyFitnessis rakendatavas NETFIT-i keskkonnas saab trennipildi panna ka teleriekraanile. "Me rõhume sellele, et inimene saaks kvaliteetse trenni kätte – kui otsepildis võib pilt vahel venima hakata, siis veebi üles laetud trennid on väga kvaliteetse pildiga," selgitas Paat. "Lisaks saab video vajadusel pausile panna või tagasi kerida."

Jalgpalliklubi juht: toetus aitab meil raske aja üle elada

"See, et toetus ka eriolukorra ajal ei vähene, on meile väga oluline ning aitab hakkama saada," kiitis JK Tallinna Kalev tegevjuht Ander Aaviku abi, mida linn praegusel raskel ajal spordiklubidele pakub.

Aaviku sõnul on linna toetus kogu aeg moodustanud olulise osa nende noortetöö eelarvest. Tallinn jätkab ka kriisi ajal spordiklubidele pearaha maksmist ja vabastab linna spordisaalides tegutsevad klubid üüri maksmisest.

Aaviku ütles, et klubi kasutab praegu individuaalset kaugõpet. "Meil käib igal grupil praegu individuaalne kaugõppe vorm, mille tehnilise lahenduse või õppevormi valib treener," selgitas ta. Suure klubi puhul tähendab see, et iga treener kasutab oma grupile sobivaimat lahendust. "Kes kasutab rohkem Youtube’is harjutuste ettenäitamist, kes teeb ise filmi, et lastele ette näidata – vastavalt sellele, kuidas grupp lähtuvalt vanusest aru saab. Meeskondliku ala puhul on see küll keeruline, aga ma usun, et meil on see õpe päris hästi korraldatud, et laste areng ei saaks olulist tagasilööki. Vastupidi, mõnes aspektis toimub isegi paranemine."

Laadimine...Laadimine...