JUHTKIRI: Eluvõimeline visioon eurole

Eestis on praegu üsna ebapopulaarne öelda hea sõna Euroopa Liidu kaitseks. Ei tasu aga siiski unustada, et euroriikide majandusliku ühenduseta, vabakaubanduseta ning tööjõu vaba liikumiseta ei kujutaks me oma igapäevaelu ette. Neid nimetatakse pidulikult aluspõhimõteteks. 

Pilt: Scanpix

JUHTKIRI: Eluvõimeline visioon eurole (3)

Virkko Lepassalu

Eestis on praegu üsna ebapopulaarne öelda hea sõna Euroopa Liidu kaitseks. Ei tasu aga siiski unustada, et euroriikide majandusliku ühenduseta, vabakaubanduseta ning tööjõu vaba liikumiseta ei kujutaks me oma igapäevaelu ette. Neid nimetatakse pidulikult aluspõhimõteteks. 

Neid aluspõhimõtteid pole millekski peetud. Vundamendile on just nagu ehitatud mingi hoopis teistsugune ja vundamendi jaoks valdavalt sobimatu maja, mis nüüd ohtlikult vangub. Tavainimene tajub anomaaliat mingi järjekordse kahtlase väärtusega "direktiivina". Või kuulates põllumeeste juttu, et raha on teistega võrreldes liiga vähe. Või kulgedes läbi mõnest hiiglaslikust teedesõlmest, mis sobiks pigem Pariisile kui Paidele, sest raha on liiga palju. Valitaval europarlamendil seisabki tõenäoliselt ees ajalooline, ehkki ei saa eitada, et gigantne roll: kohandada pealisehitus alusmüüriga.

Ka sina, Brutus, võiks mõnigi kõrge euroametnik praegu tõdeda. Isegi üsna mõõduka Eesti 200 esindaja teatab: "Lähtume ikkagi sellest, et meil on rahvusriikide Euroopa, mitte liitriik." Euroliidus tähendaks liitriikliku kursi pooldamine, sh püüd ametisse nimetada üleliidulist ministrit, pigem poliitilist enesetappu. Prantsusmaa riisub praegu põllumajandustoetuste koore. Ometi pole sealgi kollaseid veste kaugeltki kappi pakitud.
Ilmselt ei kujuta keegi ette, et näiteks Eesti laulja peaks Eurovisionil mikrofonita esinema, samas kui Saksamaa oma turvaks tipptasemel helitehnika. Euroopa Parlamendis kogu selle väga suure seadusandliku jõu ja rolliga esindab Saksamaad 96 saadikut, Prantsusmaad 81 jne. Eestit aga kuus. Tegelikult peaks võrdsest häälejaotusest algama euroliidu ümberkujundamine. Euroopa Liidu ministrite nõukogu on selles mõttes palju ausam, et seal on iga riik ühe häälega.

Mõni juhtum euroliidus tekitab mõtte, et kõik see on juba olnud. Ilmselt nuputasid 1980ndate keskel Usbekis tervet NSV Liitu mõjutanud hiiglaslikku puuvillaafääri paljastanud uurijad Gdljan ja Ivanov, kuidas kõik see sai hulk aastaid karistamatult toimuda. Danske panga rahapesuafäär, aga ka viie suurpanga avalikuks tulnud valuutakursside kokkulepe paneb paljusid inimesi samamoodi küsima. Ühes liidus ei märgatud. Teises liidus ei märgatud. See näitab aga süvenenud haigust.

Kuigi NSV Liit lagunes ja euroliitu ootab tõenäoliselt liikumine tagasi juurte poole, oleks just rahvusvaheline koostöö panganduskuritegevuse uurimisel üks euroliidu koostöökülg, mida tuleks veelgi tugevdada. Seda enam, et suurpangad on riigid riigis. Valitsuste kontrolli alt on need seoses endi globaalsusega juba ammu väljunud. Hea, et viis suurt nüüdki kokku miljardise trahvi kätte said.
Euroliidu uutele saadikutele jääb aga üle soovida vaid jõudu müürile vastava pealisehituse rajamisel.    

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...