JUHTKIRI: Hoidkem ennast ja Eesti südant

Kui Tallinna linnavalitsus otsustas viia koolid üle osalisele distantsõppele, tabas seda sammu nii mõnigi kriitikanool,  teiste hulgas õiguskantsler Ülle Madiselt. Seda nimetati üldiselt ülereageerimiseks. Madise lisas muuhulgas, et  Tallinna linnavalitsus oleks tohtinud anda suunised koolid osalisele kaugõppele üleviimise kohta ainult teaduslike põhjendustega.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv

JUHTKIRI: Hoidkem ennast ja Eesti südant

Virkko Lepassalu

Kui Tallinna linnavalitsus otsustas viia koolid üle osalisele distantsõppele, tabas seda sammu nii mõnigi kriitikanool,  teiste hulgas õiguskantsler Ülle Madiselt. Seda nimetati üldiselt ülereageerimiseks. Madise lisas muuhulgas, et  Tallinna linnavalitsus oleks tohtinud anda suunised koolid osalisele kaugõppele üleviimise kohta ainult teaduslike põhjendustega.

Täiesti inimlik, et mälu säilitab ennekõike positiivset. Siiski, Tallinna kriisiennetust tabanud kriitika taustal tuleb taas meelde möödunud kevad. Üks terviseameti tänaseks töölt lahkunud juhtidest kinnitas veel mullu veebruari lõpus: "Küsimus on selles, et muidugi peaks riigid pingutama, et mitte lasta viirusel levida, aga kohati on see pingutus ülepingutus ja see pole mõistlik." Meenutada võiks ka lauset, et "me ei ürita ju iga hooaja alguses, septembris või oktoobris gripihooaega erimeetmete, eriolukorraga kuidagi ära hoida". Üldriikliku eriolukorra kehtestamiseni, mis meid hullemast päästis, jäid nendest kümnete tuhandete lugejateni jõudnud lausetest siis kõigest loetud nädalad.

See oli vaid üks näide toonase juhtkonna alareageerimisest. Pole imestada, et eriolukorra esimestel päevadel inimesed poodi varusid soetama tormasid. Nad polnud sisimas selliseks sündmuste käiguks nagu eriolukord lihtsalt valmis. Eelneva uinutava jutu taustal tuli see ootamatult.
Tallinna otsus viia koolid üle osalisele distantsõppele on loomulikult ennetav vahend. Samamoodi kuulub ennetamise alla koolide varustamine termokaameratega, kooliruumide põhjalikum ja sagedasem puhastamine jpm. Kui õiguskantsler viitas teadusuuringu vajadusele, et distantsõpet paremini põhjendada, siis terviseamet on juba kuu aega tagasi, 12. augustil teatanud: kõige enam nakatunuid leidub noorte hulgas. Uuesti korrati sama sõnumit 9. septembril – lisades, et Tallinnas on avastatud kuus viirusekollet.

Tõsi, halvas mõttes on silma paistnud ennekõike tudengiealised, kes üksteist nakatanud pidudel ja koosviibimistel. Kuid see ei tähenda, et vanemate klasside õpilased ohustatud poleks.

Kus asub maailmas lõplik tõde laste nakatumise kohta koroonaviirushaigusesse? Hea meelega läheks ja soetaks.

Mis puudutab laste nakatumist, või ka nende poolt viiruse levitamist, siis siin on tunnustatud viroloogid olnud Eestiski eri arvamusel. Üks on pidanud seda tõsiseks teemaks, teine eriti mitte. Samal ajal ei saa aga Tallinn kui omavalitsus olla niivõrd vastutustundetu, et teha plaane abstraktsel lootusel: ehk on õigus leebema stsenaariumiga esineval viroloogil. Kõige selle taustal tasuks meenutada, et suur osa õpetajatest kuulub ise riskirühma, ehk nad on vanemad kui 60. Lisaks tasub mainida, et Tallinna nakkuskordaja eelmisel nädalal oli 31,5. Eestis tervikuna on see number 20 ja kui eriolukord välja kuulutati, siis 4,2.

Koolide osalise distantsõppe mõte on seega hoida ära, et me ei jõuaks sellisesse seisu nagu kevadel. Et me kõik saaksime elada võimalikult tavapärast elu. Tallinna võib pidada väga paljuski kogu Eesti südameks. Mootoriks muuhulgas ka majanduse osas. Kui tuleks üle minna karmimatele piirangutele, tähendaks see määratut kahju mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti elanike jaoks.

Tuleks mõista, et need sammud, mida Tallinn nüüd ja edaspidi seoses viirushaiguse tõkestamisega astub, on lihtsalt osake kohanemisest uue reaalsusega. Olukorra lahenduse võti peitub muidugi igaühe enda pestud kätes, igas mõttes kaines peas, pidudest hoidumises jm. Öeldakse, et kõrgemad jõud hoiavad ikka seda, kes ise ennast hoiab.

Laadimine...Laadimine...