JUHTKIRI: Kalevipoja raha kodus tulu teenima!

"Hulk töötegijad on pühkinud Eestimaa tolmu jalgelt, kuid paljud Kalevipojad on nüüd hakanud naasma. Ja tagasi tulema on hakanud ka nende raha," kirjutab Pealinna toimetaja Ivo Karlep.

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv

JUHTKIRI: Kalevipoja raha kodus tulu teenima!

Ivo Karlep

"Hulk töötegijad on pühkinud Eestimaa tolmu jalgelt, kuid paljud Kalevipojad on nüüd hakanud naasma. Ja tagasi tulema on hakanud ka nende raha," kirjutab Pealinna toimetaja Ivo Karlep.

Hulk töötegijad on pühkinud Eestimaa tolmu jalgelt, kuid paljud Kalevipojad on nüüd hakanud naasma. Ja tagasi tulema on hakanud ka nende raha. Üks osa sellest on siis nüüd paigutatud Tallinna Sadama aktsiatessegi. Selge see, et vaba raha pole mõtet hoida olematu kasvuga pangakontol. Skandinaavia maades on aktsiate omamine keskklassile tavaline nähtus. Meie siin alles astume esimesi samme oma rahvaaktsiatega. Ja viimaks ometi on ka Tallinna börsil jälle tekkinud kihinat-kahinat. See pole küll muinasjutumaa rahapuu – sadam  pole muidugi mingi iduettevõte, mis võib kohe kümnekordselt kasvada. Samas see ei lähe ka pankrotti ja annab investorile tulu.  Nii majandusminister Kadri Simson ehk riigi kui enamusaktsiate hoidja esindaja  kui ka Tallinna Sadama juhid on investoritele kinnitanud, et nad on oma raha paigutanud  dividenditulu  tooma hakkavatesse aktsiatesse. Isegi 6-7-protsendine dividenditootlus on palju parem kui pangakontol kasutult vedelev raha. Paljude arvates ongi just börs kujunemas investoritele riski- ja stressivabaks raha paigutamise kohaks ehk teisisõnu rahvaaktsiate paradiisiks.

Paljud imestasid hiljaaegu, miks ostis riigiettevõte Eesti Energia võrdlemisi krõbeda hinnaga tuuleenergiat tootva Nelja Energia. Sellele annab vastuse soov viia Eesti Energia tütar AS Enefit Taastuvenergia samuti börsile. Eesti Energia asutas selle mitmest taastuv-energiat tootvast üksusest koosneva ettevõtte mitte väga ammu ilmse sooviga hakata otsast oma majapidamist börsile viima. Ilma Nelja Energia  tugeva tuulikupargita oleks 49% aktsiate märkimine ilmselt keerulisem. Ja mis võiks kõlada ilusamalt investorite kõrvadele kui see, et ollakse osaline loodussõbraliku energia tootmisel. Hoopis koledam oleks teada, et sa teenid raha lagastava põlevkivitööstusega, mis hävitab põhjavett ja pöörab segamini Virumaad. Küllap seepärast ei söandata kogu Eesti Energiat börsile viia.


Tallinna Sadama aktsiad märkis 14 000 inimest. Kas taastuvenergiaga õnnestub seda trikki korrata? Aeg näitab, kuidas võetakse vastu taastuvenergia tootja aktsiad.  Kerkib ka küsimus, mis on järgmine suur ettevõte, mis söandab Tallinna börsile minna.  Aeg börsile tulekuks on ettevõtete  jaoks igal juhul soodne. Vaba raha paistab  inimestel ja firmadel olema. Seda kinnitavad ka Eesti Panga andmed, mille järgi on nii majapidamiste kui ka ettevõtete hoiused viimase aastaga kasvanud tervelt kümnendiku võrra. Pole liialdus, kui öelda, et eestlastel ei ole mitte kunagi olnud käepärast nii palju vaba raha kui praegu.


Börsiettevõtetel on ka teine hea omadus – nad on läbipaistvad nagu klaasmajad ja sedalaadi  korruptsiooni, nagu me nägime Tallinna Sadama eelmise juhtkonna puhul,  seal ette tulla ei saa.  Rahvas ootab börsile häid ettevõtteid, mis suudaksid talle tulu toota. Küll siis viimaks ka Kalev koju jõuab.

Laadimine...Laadimine...