JUHTKIRI: Kohtus ei võida keegi

Paljud reeglid, mis korraldavad elu kortermajas, seisavad seadustes. Ent veelgi laiema vundamendi moodustavad tavalised inimestevahelised kokkulepped seaduste mõttes hallil alal. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

JUHTKIRI: Kohtus ei võida keegi (1)

Virkko Lepassalu

Paljud reeglid, mis korraldavad elu kortermajas, seisavad seadustes. Ent veelgi laiema vundamendi moodustavad tavalised inimestevahelised kokkulepped seaduste mõttes hallil alal. 

Kui toimetusse astub järjekordne nördinud kodanik, näpus pikk nimekiri põhjustest, miks elu kortermajas on võimatu, tõmbuvad ajakirjanikud näost kahvatuks. On juba ette teada, et vastastikused etteheited moodustavad sellistel puhkudel ookeani, millesse tüli alguse otsija võib lootusetult ära uppuda. Sageli loodab kumbki osapool, et meediast saab just tema käes kasulik relv "vaenlase" torpedeerimiseks või vähemalt hirmutamiseks.

Ühistutülide põhjused on tavaliselt ääretult banaalsed ning lahendatavad inimlike kokkulepete kaudu. Ent kui järele mõelda, kisuti Vargamäelgi ju vimma tühistel põhjustel. Vaen tassiti kohtusse, ent 19. sajandi lõpu Eestit seob tänasega üks ühine asjaolu: kohus ei ole lepitaja. Seadusetähe silmis kaotajaks jäänu kannab ikka hinges vimma edasi ja haub kättemaksu. Ja tüli põhjus – vett täis kraav piiril – jätkab samuti oma eksistentsi.

Suurem osa ühistute kohtuasjadest koormavad kohtunikke seega asjatult. Samas võib mõista paljusid ühistuliikmeid, kelle õiglustunnet on riivatud. Nagu ka ühistute juhtkondi, kes peavad võlglasteg või reeglite rikkujatega maadlema. Lihtsalt  konfliktiolukorras polnudki muid variante kui lootus kohtule – kui jaksu juristikulusid tasuda – või meediapeksule.

Aastaid on räägitud, et korteriühistutele oleks tarvis üleriigilist vaidlus- ja lepituskomisjoni. Nüüd saavad Tallinna korteriühistute esindajad ja liikmed kolmel päeval nädalas linnavalitsuse teenindussaalis tasuta õigusabi, nii eesti kui ka vene keeles. Tallinnas oli lepitus- või nõustamiskeskuse loomine hädavajalik, sest linnas tegutseb üldse umbes 6000 korteriühistut. Lisaks nõustamisele teenindussaalis saab kutsuda Eesti Õigusbüroo juristi korteriühistu üldkoosolekule – tasuta.

Mõistagi eeldab ühistute muredega tegelemine paralleelselt õigusteadmisega suuri psühholoogiandeid. Muidugi leidub ühistute puhul juhtumeid, kus ka nõustajate ja lepitajate jõud jääb nõrgaks. On ju räägitud mõne kortermaja seina rajatud lisavälisustest või tegelastest, kes magamistuppa sauna ehitanud, või neist, kes võtnud eluruumid kasutusele poe või baarina. Siiski on juriidilist raskekahurväge nõudvad lood pigem erand. Väga paljud konfliktid, millega üksteist aastaid piinutatakse, tekivad muuhulgas põhjusel, et inimestel lihtsalt puuduvad elementaarsedki juriidilised teadmised.

Muidugi ei ole lepitus- ja nõustamisjuristil võimu muuta sõpradeks neid, kes vastastikku – näiteks igapäevaharjumuste tõttu – ebasümpaatsed, kuid peavad mahtuma elama ühte majja. Ent parem halb rahu kui hea sõda. Ja kohtuskäik on siin kindlasti sõda, mis kurnab. 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...