JUHTKIRI: Koroonakriisi õppetunnid

Tänasest on eriolukord läbi. Mida möödunud kahest kuust õppida võiks? Kõigepealt seda, et Eestit ei saa võtta kui turvalist nurgakest maailmas. Paradoksaalselt on meil lõpmatult räägitud üleilmastumise paratamatusest, samas oleme ise harjunud Eestist mõtlema kui eraldatud ja kaitstud maast.

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeiv

JUHTKIRI: Koroonakriisi õppetunnid (3)

Virkko Lepassalu

Tänasest on eriolukord läbi. Mida möödunud kahest kuust õppida võiks? Kõigepealt seda, et Eestit ei saa võtta kui turvalist nurgakest maailmas. Paradoksaalselt on meil lõpmatult räägitud üleilmastumise paratamatusest, samas oleme ise harjunud Eestist mõtlema kui eraldatud ja kaitstud maast.

Möödunud aastal koostas Maailma Terviseorganisatsioon nakkushaiguste nimekirja, mis võivad plahvatuslikult levida. Nende hulgas leidus salapärane haigus X. Loomulikult ei peetud selle all silmas konkreetselt praegust koroonaviirust. Nähti ette võimalus, et maailmas võib hakata palju kurja tegema mõni uus ja tundmatu, esialgu teadmata päritolu nakkushaigus. Eesti selleks faktoriks X ei valmistunud, ehkki aega oli ju antud piisavalt.

Seega sisenesime tänavu märtsis koroonakriisi ilma pandeemiaks valmis oleku plaanita. Paberil need visandid uue, X-haiguse leviku asjus ju olid, aga dokumendiks ei saanud, sest ei peetud oluliseks. Terviseameti lauasahtlis leidusid küll gripipandeemiaks valmisoleku juhised, mis olid välja töötatud, aga koroonaviirushaiguse leviku puhuks olid need kasutud. Oluline, et pidanuks olema paigas käitumismudel just uue ja tundmatut päritolu nakkushaiguse levikuks, mis levib õhk-piisknakkuse teel. Välja pidanuks töötatama juhtimisahelad, ülesannete jaotus omavalitsuste ja riigi vahel, samuti kõikvõimalikud ohutusmeetmed elanikkonnale jne.

Nii riigivõimul kui ka Tallinna linnavalitsusel ei jäänud seega muud üle kui tulla siinse epideemia ohjamisega toime n-ö puusalt lastes. Kirjandusklassikast laenates: sajandist oli pikem iga päev. Terviseameti varasemal pikaaegsel epidemioloogianõunikul Kuulo Kutsaril oli õigus, kui ta märtsis ennustas, et karmimaid piiranguid riigis rakendades saadakse olukord kontrolli alla. Jah, saadigi. Aga lisaks muidugi tänu õnnele ja vedamisele, et ei tekkinud päevas näiteks kümme korda rohkem haigeid kui tippaegade 60-80.

Kui meedias kirjutatakse Eesti rahva "enneolematutest pingutustest" eriolukorra ajal, siis unustatakse, et peamiselt pingutasid ikka medtöötajad, politsei ja paljude teiste elualade esindajad. Need, kes pidevalt ja vahetult, ise nakatumist kartes pidid inimestega suhtlema. Kõikvõimalike piirangutest loobumise ja kõik-on-möödas eufooria taustal tahaks siiski kuulda uudiseid edasisest konkreetsest tegevusplaanist haiguse ootamatuteks puhanguteks. Tegevusmudelitest. Seda enam, et kogemusi on varnast võtta. Viirushaigus ei ole meie hulgast seni veel kuhugi kadunud.

Kui kiiresti me suudame oma tavaelu harjutada kriiside üleelamise ja nendest väljumisega? Paindlikkus nii riigiasutustes, koolides, omavalitsustes, ettevõtetes kui ka igaühe enda elus saab olema põhiline. Praegu on meile antud õppimisaega. Nüüd peaksime oskama seda kasutada.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...