JUHTKIRI: Õiglusetusest ei sünni õigust

Põhja-Tallinna vanema, Eesti ühe teenekama õigusteadlase Peeter Järvelaiu Pealinnale antud intervjuust kumab ihalus mitte ainult õigus-, vaid ka õiglusriigi järele. "Olukord on katastroofiline," ütleb ta näiteks õigusabi kohta, sest võimeka advokaadi palkamine viib tavakodaniku pankrotti. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

JUHTKIRI: Õiglusetusest ei sünni õigust (1)

Virkko Lepassalu

Põhja-Tallinna vanema, Eesti ühe teenekama õigusteadlase Peeter Järvelaiu Pealinnale antud intervjuust kumab ihalus mitte ainult õigus-, vaid ka õiglusriigi järele. "Olukord on katastroofiline," ütleb ta näiteks õigusabi kohta, sest võimeka advokaadi palkamine viib tavakodaniku pankrotti. 

Saksamaal on aga õigusabikindlustus sama levinud kui maja- või autokindlustus. Sellega välditakse olukorda, et raha määrab, kummal pool trelle mõni eeldatav kurjategija asub.

Asjaolu, et õigus paistab teenivat äravalitud ühiskonnakihti, kes seda jaopärast justnagu poest osta saavad, on inimeste õiglustundele aastate viisi hoope jaganud. Loomulikult kuuluvad täiesti õiglased ühiskonnad utoopia valda. Kuid samas võiks ikkagi proovida justiitsvallas liikuda suunas, kus õigus ei oleks muu hulgas kitsa juristidekihi teenistuses asuv rahaallikas, nagu seni tavaks. "Õiguskorda minu meelest kirjutatakse nüüd juba teadlikult segasemaks," on õiguskantsler Ülle Madise tõdenud. "Paratamatult hakkad küsima, et kas juristidel hakkab leib kuidagi õhukeseks jääma või mis on juhtunud." Ta on ka viidanud kahetsusväärsele tendentsile, et igaühe kohta võimaldab praegune õigusruum teatud tingimustel paragrahvi leida.

Õigus pidavat ühe sententsi järgi kombineeruma headusest ja õiglusest. Ilmselt nähti õigust kummastki aga väga kaugel paiknevat, kui rahva hulgas läks käibele väljend JOKK. See oli üksmeelne vastuhakk õiglusetusele. Siia võiks lisada ühe reklaamitööstuse käibelause: "Sul on selleks õigus, sa oled seda väärt", mida saab tõlgendada nii, et sul on õigus oma tahtmine läbi suruda, sest sul on raha. Ja see kõik ei peagi olema õiglane.

Poeriiulil, hinnasilt küljes asus õigus müügil juba siis, kui Peeter Järvelaid uuris eksperdina aastaid tagasi omandireformi tagamaid. Vara pärijaid või nende järeltulijaid ei pruukinud eluski olla. Ometi tekkisid kusagilt advokaadid, kes neid justnagu esindasid. 1990. aastate alguses sugenesid inimesed, kes võltsdokumentidega lõid paralleel-mustpeade seltsid, saamaks tagasi vanalinna hinnalist maja.

Leedus oli Järvelaiu sõnul teisiti: vara tagasisaamiseks pidi inimene tulema riiki tagasi, võtma Leedu kodakondsuse ja elama seal vähemalt viis aastat.

Kui tänapäevasest õiguse ja õigluse lahknemisest näide tuua, siis sageli ei sisaldu kübetki õigust kokkuleppemenetlustes, kus prokuratuuri poolt nurka surutud inimene süü omaks on sunnitud võtma. Muidu ta pankrotistub, tervis hävib ning pere asub samuti löögi all. Selle näite puhul ei asu õigus isegi mitte raha, vaid toore jõu teenistuses. Ehkki ka raha on toores jõud.

Ei leidu just palju õigusteadlasi või juriste, kes tänapäeval räägiksid õiglusest. Idealistist Järvelaidu – ehkki temagi võiks kõrgelt makstud juristina vaid õigust taga ajada ja raha teenida – tasub kuulata. Muidu usaldatakse kohtu- ja õigussüsteemi laiemalt üha vähem. Lisaks julges Järvelaid vastu hakata väga sügavale ja kõrgelt kaitstud ebaõiglusele, kui proovis JOKK-omandireformi mõnda osa n-ö tagasi pöörata ning sinna õigluse momente lisada.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...