JUHTKIRI: Ühistu on aferistile kerge saak

Kui Tallinna volikogus revisjonikomisjoni juhtinud Helve Särgava 2018. a detsembris korteriühistute ümarlaua korraldas, pani suur  huvi teda jahmatama. Saali kogunes sadakond inimest. Ühistute juhtide vm esindajate huvi on aga mõistetav, sest korteriühistuid puudutavad vaidlused on kohtud üle koormanud. Nii ongi Särgava pakkunud välja idee luua vahekohus või vaidluskomisjon. Kohtutee võetakse jalge alla sageli vaid väheste õigusteadmiste tõttu, asjalik õigusabi suudaks ühistuliikmeid tõhusalt aidata.

Pilt: Albert Truuväärt

JUHTKIRI: Ühistu on aferistile kerge saak

Virkko Lepassalu

Kui Tallinna volikogus revisjonikomisjoni juhtinud Helve Särgava 2018. a detsembris korteriühistute ümarlaua korraldas, pani suur  huvi teda jahmatama. Saali kogunes sadakond inimest. Ühistute juhtide vm esindajate huvi on aga mõistetav, sest korteriühistuid puudutavad vaidlused on kohtud üle koormanud. Nii ongi Särgava pakkunud välja idee luua vahekohus või vaidluskomisjon. Kohtutee võetakse jalge alla sageli vaid väheste õigusteadmiste tõttu, asjalik õigusabi suudaks ühistuliikmeid tõhusalt aidata.

Mõned ühistute mured nõuaksid aga seaduseandja tõsist sekkumist. Kuusealuse aadressiga tänavale sattumine on paraku  lihtsam, kui võib tunduda. Kui ühistu üldkoosolekule ei tule esimesel korral üle poole liikmetest, et saaks enamuse nimel otsuse langetada, võib teise koosoleku lugeda otsustusvõimeliseks ka siis, kui sinna saabub kas või üks inimene.

Üsna lihtne on seega – sisuliselt korteriomanike selja taga – juhatus välja vahetada. Uus juhatus koormab aga ühistu laenudega ning kui mõni pere või üksi elav pensionär ei suuda enda osa maksta, saadetakse ta korter sundmüüki ja linna sotsiaaltöötajad peavad hakkama talle ulualust otsima. Milline magus pala kinnisvaraspekulantidele!

Märkimisväärne, et praegu ei pea seaduse järgi ühistu juhatuse liige omama majandatava kortermajaga ise mingit sidet. MTÜ-de seaduse järgi piisab, kui tegu on teovõimelise täiskasvanuga.  Särgava ise kutsub selliseid fantoom-juhatuseliikmeid "heatahtlikeks abistajateks". Nad esinevad majaelanikele nii veenvalt, elegantselt ja hästi lõhnastatuna, et ühistu liikmetele jääb mulje, et uue juhatuse on taevas ise neile murede lahendamiseks appi saatnud. Tavaliselt võetakse seejärel suur remondilaen...

Ühel juhul kuuluvat üks "elukutseline ühistutegelane" vähemalt viide juhatusse, samas pole tal juhatatavate majadega mingit pistmist – ta ei oma neis ühtegi korterit ega isegi mitte sõpra-sugulast. Isegi kui oletada, et ühistute juhtimine on lihtsalt tema elukutse ja ta ei kavanda midagi omakasupüüdlikku, peaksid ühistuliikmed ikka ise omi asju otsustama.

Kohati meenutab mõnedes sellistes ühistutes toimuv 1990ndatel kunagistel NSV Liidu aladel ja väidetavalt tänapäevani kasvõi Ukrainas levinud majanduskuritegevuse liiki nimega reiderlus. Tegemist oli/on ettevõtte jõuga ülevõtmisega. Ühe trikina kasutasid kurjategijad valget paberilehte. See saadeti ülevõetavale ettevõttele tähitud kirjaga, et pärast saaks võimudele postikviitungit näidates süütult teatada, et me ju tegime täiesti  korrektse ostupakkumise. Tegelikult marssisid mornid tüübid firma kontorisse, pressisid lepingule välja mõned üksikud, ent vajalikud allkirjad ("me teame küll, millises koolis su laps käib"). Osavad juristid ajasid firma ülevõtmisel kõik ülejäänu juriidiliselt korrektselt korda.

Meil võib sisuliselt sooritada sama ühistutes – elegantselt ja seaduseauke kasutades vägivallatult. Ilma mustade maasturite, valgete paberilehtede, süngete meeste ja koledate ähvardusteta. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kirjutajad ei suutnud piisavalt ette vaadata ja kuritarvitamiste riski õigesti hinnata.

Mõistagi on Helve Särgaval õigus, kui ta kogenud juristina ütleb, et selliste seaduseaukude kinni toppimine ja niinimetatud elegantse reiderluse lõpetamine on vaid kättevõtmise asi.

Laadimine...Laadimine...