JUHTKIRI: USA-s kuulennud, Eestis geenikaardid

Aasta lõpuks on Eesti Geenivaramu projektiga liitunud juba üle 200 000 inimese. Selline valim on piisavalt hea alus tungida inimese ehitusplaani saladustesse. Uurimisprotsess nõuab aega, sest materjal on äärmiselt mahukas, kuid kasu see-eest tohutu.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

JUHTKIRI: USA-s kuulennud, Eestis geenikaardid (1)

Meelis Piller

Aasta lõpuks on Eesti Geenivaramu projektiga liitunud juba üle 200 000 inimese. Selline valim on piisavalt hea alus tungida inimese ehitusplaani saladustesse. Uurimisprotsess nõuab aega, sest materjal on äärmiselt mahukas, kuid kasu see-eest tohutu.

Oleme teel personaalmeditsiini poole. See tähendab, et iga inimene saab just temale sobivat ravi. Eri inimestele sobivad erinevad ravimid, kogused, ravimeetodid – on ju genoom igal inimesel erinev.

Nii saab ära hoida juhtumeid, kus inimene pumbatakse mingit antibiootikumi täis ja siis selgub, et raviti vale asja. Antakse uus laeng antibiootikume peale ning nädala pärast selgub, et seegi oli vale.

Eesti Geenivaramu direktor professor Andres Metspalu võrdleb tänases Pealinnas ettevalmistusi personaalmeditsiini vallas reisi ettevalmistamisega Kuule. See võrdlus on täpsem kui Metspalu ilmselt mõtles – tuletame meelde, et Kuule reisiti 50 aastat tagasi sisuliselt vana Zaporožetsiga taskuarvutil tehtud kalkulatsioonide juhendamisel. Geeniuuringud on maailmas praegu tõenäoliselt samas kohas, kus 50 aastat tagasi olid kosmoselennud. Ometi on Eesti jõudnud geeniuuringutes maailma tippu. Küll aga on meil abiks tehisintellekt, sest inimaju sellistest andmemassiividest enam üle ei käi. Tulevikus hakkabki tehisintellekt arstidele personaalmeditsiinil põhinevaid suunised andma – teha kindlaks haigusriske ning määrata õigeid ravimeid.

Suur töö on tehtud ja kuigi tegelikult oleme selles valdkonnas alles võrdlemisi lapsekingades, on Eestil geenide uurimises ja nende põhjal inimeste aitamises maailmas juhtiv roll. Tehisintellekt inimestelt siiski tööd päriselt ära ei võta, pigem tuleb geneetika arenedes uusi ameteid juurde. Näiteks geenikonsultant, kes annab inimestele täpset nõu haiguste ennetamiseks ning raviks. Perspektiivis peakski geneetika aitama haigusi ennetada, sest geeniinfo võimaldab ju haigusriskid varakult kindlaks teha. See muudab meditsiini klassikalist lähenemist – praegu hakatakse tegelema inimese tervisega hetkest, mil ta haigestub, tulevikus aga keskendutakse haiguste ennetamisele ning reaalse ravi osakaal väheneb, sest seda pole enam vaja.

Geenitehnoloogia võimaldab võidelda pärilike haigustega genoomi programmeerimisega, toota haigestunud elundite või kudede asemele uusi. Samas saab geenivaramu aidata leida sobilikku ametit või eriala, juhendada tervislikku täppistoitumist, aga miks mitte ka sobitada omavahel inimesi ehk tegutseda geneetilise suhtenõustajana.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...