JUHTKIRI: Vastuolude võrgust välja

Pööraseid ja üksteisele vastukäivaid väiteid on koroona kohta kostnud terviseametist kevadest saadik. Klassikaks on saanud sõnum "lapsed koroonaviirust ei levita", millele vastandub "koolid on nakatumise taimelava". Maskikandmise üle käib mokalaat pikki kuid. 

Pilt: Ilja Matusihis/ Foto on illustreeriv

JUHTKIRI: Vastuolude võrgust välja

Krista Kiin

Pööraseid ja üksteisele vastukäivaid väiteid on koroona kohta kostnud terviseametist kevadest saadik. Klassikaks on saanud sõnum "lapsed koroonaviirust ei levita", millele vastandub "koolid on nakatumise taimelava". Maskikandmise üle käib mokalaat pikki kuid. 

100% kindlusega ei tea keegi uskuda, kas brändisildiga disainermask, millega prominendid punasel vaibal poseerivad, kaitseb tõhusamalt võltssertifikaadiga kirurgimaskist. Sekka postitavad irvhambad sotsiaalmeediasse hüpermarketis nähtud pildikesi kassapidaja lõuale rippuvajunud helesinisest lapikesest. Peataolek lokkab ka koolides – samal ajal kui 90% pealinna õppeasutustest saatis lapsed koduõppele juba kolmandal koolinädalal, korraldatakse mujal Eestis igal nädalal ekskursioone, mille raames surutakse ühte bussi kolm klassitäit lapsi. Samal ajal nende vanemaid kooli uksest sisse ei lubata. Erinev ja vastukäiv info devalveerib ameteid ja ametnikke ning muudab inimesed hoopis hooletuks – kui ei tea, keda uskuda, tehakse ikka nii nagu mugavam ja endale kasulikum on. Pole siis ime, et õlgu paneb kehitama soovitus erapeod ära jätta.

Et koroonaviiruse teine laine on käes, on siiski fakt, mida ei eita küllap enam isegi need, kes teadlaste ettepanekuid muidu küsimärgi alla seavad. Möödunud nädalal tõusis Tallinna nakkuskordaja juba 45,7-ni. Võrdluseks olgu öeldud, et kevadel, mil eriolukord kehtima hakkas, oli sama näitaja 4,2. Viroloog Andres Meritsa hinnangul on suur viga arvata, nagu oleks koroonaviirus leebemaks muutunud. Pigem on oma osa paremal diagnoosimisel ning kindlasti ka asjaolul, et enamus nakatunutest on nooremad inimesed, kes põevad kergemini ja võivad olla koguni haigusnähtudeta. Kui tavalised hingamisteede nakkused pole ligilähedaselt nii kergesti levivad ja enamike nende vastu on meil osaline või täielik immuunsus, siis koroonaviirusel vabalt levima minema lastes ja karjaimmuunsuse saabumist ootama jäädes on tulemus ettearvatav ja kahtlemata mitte meeldiv.

Olgugi, et majandust ja kogu muud elu ei või enam pausile panna, on ka Tallinna viirust ennetavad meetmed väga vajalikud, sest need aitavad ära hoida märksa karmimaid abinõusid ja ühiskonna sulgemist nagu juhtus kevadel. "Mida otsustavamaid ja rangemaid piirangumeetmeid rakendatakse, seda rohkem on tulemusi selles mõttes, et viirus levib vähem," kinnitas Pealinnale ka epidemioloog Kuulo Kutsar.

Laadimine...Laadimine...