Jüri Mõis: kodanikupalk vähendaks ülivaesust

"Kodanikupalk on suurepärane mõte," arvas ettevõtja Jüri Mõis riigikogusse jõudnud ettepaneku kohta.

Pilt: scanpix
Majandus Eesti

Jüri Mõis: kodanikupalk vähendaks ülivaesust (7)

Vesta Reest

"Kodanikupalk on suurepärane mõte," arvas ettevõtja Jüri Mõis riigikogusse jõudnud ettepaneku kohta.

Ärimees Jüri Mõis ütles, et tema selles idees midagi imelikku ei näe. "Pigem toetan seda, kuigi ma täpselt ei ole seda üleni läbi mõelnud," sõnas Mõis.

Mõis tõi näite Jaapanist, kus ehitati linnadesse uhked suured kortermajad, kus inimesed saaksid elada tasuta munitsipaalkorterites. "Mitte keegi ei taha seal elada, sest häbi oleks seal elada!" arvas Mõis. Tema sõnul vähendaks kodanikupalk kerjamist ja ülivaesust.

"See aitaks neid, kes on täielikult elu hammasrataste vahele jäänud, nii et neil ei ole isegi võimalik 25-sendist saia osta," ütles Mõis. Tema sõnul seda probleemi siis ei oleks. Mõisal on kurb vaadata Toidupanga sabasid. "Siis seda probleemi ei oleks," tõdes Mõis.

Mõis arvas, et kuna Eestis on tööjõupuudus, peaks need, kes oma praeguse tööga rahul ei ole, siirduma tootvasse või töötlevasse harusse ja kindlasti valima mõne ala, kus Eestil on avarad ekspordivõimalused. "Näiteks puidutööstuses lauajuppe ette anda!"

 

Oudekki Loone: inimväärne elu kõigile!

Riigikogu saadik Oudekki Loone (Keskerakond) ütles, et kodanikupalga puhul on kõige olulisem, kuidas seda tehakse. "Peaasi, et see ei oleks ettevõtjatele argument selle võrra palka vähendada," ütles Loone, "seal juures ei tohi käia mingeid lisanõudeid," ütles Loone.

Tema hinnangul peab riik otsustama, et alla millise summa ei ole meie riigis võimalik elada. Loone ütles, et see peab olema selline summa, alla mille ei ole mõtet üldse tööle minna.

"Kokkulepe on see, et mis on meie riigis suurusjärk, mille eest on võimalik inimlikult elada: toit, internet, kord nädalas sõpradega väljas käimine," loetles Loone. Ta lisas, et eks see ole hinnanguline arvutus ja poliitiline kokkulepe – inimväärne elu kõigile!

Loone sõnas veel, et kui inimene teab, et talle on inimväärne elu garanteeritud, siis tal on palju rohkem aega ja fantaasiat ning jõudu tööd otsida. „Aga oht on see, et kui töötavad inimesed hakkavad saama kodanikupalka, näiteks 700 eurot, kas see siis tähendab seda, et ettevõtted hakkavad palku selle võrra vähendama?“ küsis Loone.

See tema sõnul kindlasti mõistlik ei ole, pigem peaks kodanikupalk olema niisugune, et inimene saab seda niikaua, kuni ta tööd otsib. „See on üks võimalus, mille me peame läbi arutama, aga see ei ole võluvitsake,“ ütles Loone.

Loone on asja niimoodi läbi mõelnud, et kodanik peab samal ajal aktiivselt tööd otsima ning riik peab talle seda pakkuma. „Kui riik ei suuda talle leida võimetekohast tööd, siis selle aja jooksul saab ta kodanikupalka,“ on Loone enda jaoks selgeks mõelnud.

Loone sõnul oleks Töötukassa praegusele tegevusele vaja lisada kaks aspekti: riik peab võtma märgatavalt tugevama positsiooni töökohtade loomisel. "Kui sa oled töötu, siis garanteeritakse sulle sissetulek, mis tagab inimväärse elu. Samal ajal tehakse sulle tööpakkumisi, mis sulle sobivad ja kui sa neist kolm korda ära ütled, siis kaob sul õigus kodanikupalgale," rääkis Loone.

Selline elu saaks tema sõnul teoks ainult juhul, kui riik suhtuks investeerimisse aktiivsemalt: kindlasti oleks vaja ka eraldi investeerimispanka, suuremat hulka riigi ettevõtlust.

 

Idee algataja: kodanikupalk tagaks meie rahvuse, keele ja kultuuri säilimise

Jaanus Nurmoja, kodanikupalga idee algataja rääkis Pealinnale, et kodanikupalk ei ole sugugi uus mõte. "Minu arvates kõlas see mõiste esimest korda Eesti meedias aastal 2003, siis panid seda tähele väga vähesed," ütles Nurmoja. Tema isegi kuulus nende hulka, kes seda ideed tähele ei pannud. Nurmoja pani seda tähele aastal 2008 või 2009, mil üks kodanik oma arvamusartiklis sellist süsteemi kirjeldas ja viitas Saksamaa allikatele, aga mitte millelegi konkreetsele.

"See idee tundus mulle sümpaatne, aga ta ei olnud Eesti jaoks minu eelistus number üks," ütles Nurmoja. "Mõtlesin ühe teise võimaliku sotsiaalpoliitilise lahenduse peale," kirjeldas Nurmoja, seda lahendust on tema sõnul keeruline kirjeldada, aga põhimõtteliselt oli ka selle eesmärk tagada, et Eesti riik saaks täita oma põhiseaduslikku eesmärki. Nurmoja ütles, et selleks on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise tagamine.

"Kodanikupalga ideeni jõudsin isiklikult aastal 2013, siis kui sai teatavaks, et Shveitsis on saadud kokku piisavalt allkirju, et korraldada referendum tingimusteta põhisissetuleku küsimuses. Ehk siis selles, mida me rahvakeeli kodanikupalgaks kutsume," ütles Nurmoja, "tänu sellele uudisele jõudsin ma Euroopa kodanike algatuseni, mis taotles, et Euroopa Komisjon võtaks selle teema luubi alla," ütles Nurmoja.

Tema süvenes teemasse oma sõnul pelgalt ajakirjanduslikust huvist, seejärel avastas, et teksti ei ole üldse eesti keelde tõlgitud. "Otsustasin sinna panustada, tõlkisin teksti eesti keelde, et ka neil, kes inglise keelt hästi ei valda, oleks ka võimalik algallikaga tutvuda ning aru saada, millest jutt käib.

"Avastasin enda jaoks aspekti, mida ma varem ei olnud osanud mõelda, see oli isikuvabaduse tagamine ning bürokraatia kärpimine," nentis Nurmoja. Tema veenmiseks sellest piisas. Ta ei piirdunud huviga, vaid hakkas ideed rõõmsalt levitama. Sel moel sattus ta kokku veel ühe aktivistiga, kes oli seni omaette tegutsenud. "Lõpuks saime kokku niipalju toetusavaldusi, et Eesti kvoot sai ületatud," rääkis Nurmoja rõõmsalt.

Nurmoja loodab, et tema projekti saadab edu, ning isegi, kui tekiks mingi alternatiivne idee, oleks see veel parem.

"Alles see oli, kui Rahva teenrid kirusid Vikerraadios, et poliitikud teevad kära asjade ümber, mis mitte midagi ei mõjuta, aga et oleks mingisuguseidki sisulisi algatusi oma valijate heaks - oh ei. Nagu näha, pole neil ajakirjanikel varsti enam põhjust niimoodi kurta, sest poliitikute lauale ilmub tõsine tulevikuteema ja nad saavad tegudes näidata, et mõtlevad kaugemale kui aasta 2023 ja hoolivad oma kodanikest. Tänan kõiki neid 1014+43 allkirjastajat, kes algatuse Toompeale aitasid," sõnas Nurmoja.

Enne suve on pall sotsiaalkomisjoni käes, kellel on kolm kuud aega ettepanekuga midagi ette võtta.

Nurmoja loodab, et enne kui edasi liigutakse, tehakse üks korralik uuring – et kodanikupalk tõesti parandaks inimeste elujärge.

"Selleni läheb aastaid aega, see on ikka tulevikuteema," nentis Nurmoja lõpetuseks.

 

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...