Jüri Ratas: Maksukoormus tuleb hoida 33-34 protsendi juures

"Eesti vajab kindlasti terviklikku ettevõtluspoliitikat, kus oleks käsitletud erinevad ettevõtlusvormid – suured ja väikesed," rääkis erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. "Kui meil ei oleks rahvasporti, ei oleks meil Veerpalusid, kui meil ei oleks, ei oleks meil ettevõtjaid, kes tänaseks on suureks kasvanud," sekundeeris Eesti Vabaerakonna esimees Kaul Nurm.

Pilt: Ülekande kuvatõmmis

Jüri Ratas: Maksukoormus tuleb hoida 33-34 protsendi juures

"Eesti vajab kindlasti terviklikku ettevõtluspoliitikat, kus oleks käsitletud erinevad ettevõtlusvormid – suured ja väikesed," rääkis erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. "Kui meil ei oleks rahvasporti, ei oleks meil Veerpalusid, kui meil ei oleks, ei oleks meil ettevõtjaid, kes tänaseks on suureks kasvanud," sekundeeris Eesti Vabaerakonna esimees Kaul Nurm.

Eesti Väike- ja keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ehk EVEA 30. sünniaastapäeval pommitas õhtujuht Urmas Vaino eelsesivatel valimistel kandideerivate erakondade peaministrikandidaate erinevate küsimustega. Kogu debatt on EVEA kodulehel järelvaadatav.

Kõik osalejad nõustusid mõttega, et Eesti vajab väikeettevõtluspoliitikat. "Ma olen ka seda meelt, et väikeettevõtluspoliitikat võiksid suuresti ajada just väikeettevõtjad, " ütles Eesti 200 erakonna juhatuse liige Liina Normet. Reformierakonna esimees Kaja Kallase arvates peaks kogu meie majanduspoliitika olema suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kuna meie majandus tugineb neile.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jevgeni Ossinovski rääkis, et kui me näeme, et võrdluses teiste Euroopa riikidega üks või teine asi Eestis ei edene – olgu selleks näiteks teadusarendustegevus või küsimus, miks meil ei taha juurduda õpipoisiõpe*, siis tulebki arvestada sellega, et 90 protsendil meie ettevõtetest on alla 9 töötaja ja nende puhul peab riik meetmeid kavandades silmas pidama, kuidas väikeettevõtete ning mikroettevõtete enamik sellest kasu saaks.

Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder pakub, et ettevõtlust tuleks käsitleda tervikuna, sest nii saame luua õiglase keskkonna nii suurtele kui väikestele – need peavad kindlasti omavahel haakuma. Ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme arvas, et riik vajab majanduspoliitikat tervikuna. "Tuleb tingimata vaadata, et meil maksukoormusega ja regulatsioonidega ei lämmatataks ega tapetaks ettevõtlust ära, sest eriti tundlikud on just väiksemad ettevõtted," rääkis Helme. "Mida Eesti tingimata vajab, on massiivne deregulatsioon." Helme peab silmas seda, et EKRE valimisprogramm sätestab 25 kõige lollima euroregulatsiooni kohese tühistamise.

Sarnase eesmärgi seab Vabaerakond – kõrvaldada olemasolevatest normidest kõik kõrgemad normid, mis ületavad Euroopa Liidu nõudeid. "Ainult siis me saame olla konkurentsivõimelised," ütles Eesti Vabaerakonna esimees Kaul Nurm.

Eesti 200 erakonna esindaja hinnangul tuleks muuta Eesti maksusüsteem niivõrd atraktiivseks, et Eestist kujuneks peakontorite maa. "Suurettevõtted jätaksid oma peakontorid siia ja ka teised välisriigi suurettevõtted tooksid oma peakontorid siia, arendades siinset majandust ja jättes selle raha Eestisse, " selgitas Normet.

Tööjõuküsimus on suurim väljakutse

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas peab olulisimaks bürokraatia vähendamist ja tööjõuküsimuse lahendamist. "Tööjõuküsimus on üks kõige suurem väljakutse täna Eesti ettevõtlusmaastikul."

Regionaalse ettevõtluse arendamise ühe võtmena pakkus Ratas välja digiühiskonna arenguga kaasaskäimise ning koostöö parandamise kõrghariduse ja kutsehariduse praktika vahel. "Ja loomulikult tuleb töötada selle nimel, et see tagasiränne, mis on olnud positiivne, et see oleks jätkuvalt positiivne."

"Me viime alla käibemaksu," lubab Helme. "Me viime alla mitte sellele tasemele, millele tahavad viia reformierakondlaste aktsiisid, ehk siis selle taseme peale, milleni tõstis need Taavi Rõivas, vaid alla poole meie naaberriikide tasemest. Kui keegi ütleb, et meil ei ole raha, siis teate, ma võtsin kaasa ühe paberi." Helme paberil on kirjas näiteks välisministeeriumi poolt Moldovasse naiste varjupaikadele, Gruusiasse diplomaatide koolitamisse, Nigeeriasse ja mujale kümne miljoni eest jagatud erinevaid abisid. "Samal ajal paneme kinni sünnitushaiglad."

Kallase sõnul näeme me tööturul praegu olukorda, kus hõivest jäävad eemale need inimesed, kes Eestis eesti keelt ei räägi. "Eestikeelne haridus alates lasteaiast võimaldaks ka rohkem neid inimesi kaasata meie tööturule," arvas Kallas.

Ossinovski aga täpsustas, et tegelikult on vene meeste tööhõive määr Eesti meestega võrreldav, kuid venekeelsete naiste tööhõive määr oluliselt madalam.

Hakkama saab ka väiksema inimeste hulgaga. "Näiteks viieteist aastaga on mäetööstuses töötajate arv vähenenud neli korda, samal ajal on toodangu maht kasvanud ehk siis ka vähemate inimestega saab teha rohkem tööd," ütles Ossinovski. "Eestis on umbes kaheksakümmend tuhat inimest, kes võiksid tööturul osaleda. Kui ühel või teisel põhjusel ei osale minu peame, peame siis pingutame selle nimel, kuidas nad tööturule tuua."

EKRE planeerib luua tagasirändeagentuuri, mis aitaks neid inimesi, kes Eestisse tahavad tagasi tulla. "Aitaks neil tööd leida, aitaks neil vajaduse korral uut kvalifikatsiooni omandada, aitaks nende võib-olla võõrkeelsed või poolvõõrkeelsed lapsed eestikeelseteks eesti koolidesse," selgitas Helme.

"Me jagame tihtilugu liiga palju raha ümber – meie jagaksime võimalusi ümber. Nii et igal inimesel tekib võimalus luua oma ettevõte. Ja kui me räägime tagasirändest, mis meilegi väga meeldib, siin me kõigepealt peame looma ja korda paneme oma ettevõtluskeskkonna, et meil oleks väga mugav siia tulla, et milleks tahes ja tulla," arvas Nurm.

Eesti konkurentsivõimeliseks

"Me viime alla tööjõumaksud," lubab Nurm. "Me loome riiklikud garantiid selleks, et väikeettevõtjad saaksid pankadest laenu. Ainult omakapitali ja oma varadega tagades ja oma isikliku elu panti panna, siis ei ole võimalik ettevõtlust laiendada. Riik peab siin appi tulema."

Helme rääkis, et meie energiakandjad on ühed kõige kallimad Euroopas ning see pärsib konkurentsivõimet, sest meie turg on väike ja ekspordivõimekus ning võimed piiratud. "Energia on tootmise üks sisenditest ja kui sisendid on väga kallid, nii nagu ka tööjõud peaaegu tänu sellele, et tööjõumaksud on Eestis väga kõrged, siis ei ole lootust, et ettevõtlus väga areneb," sekundeerib Nurm.

Reformierakonna esindaja sekundeerib maksusüsteemi lihtsustamise teemal. "Tuleb muuta tulumaksusüsteem lihtsaks ja õiglaseks, kus kõigil oleks viissada eurot tulumaksuvabastust ja sealt edasi siis ilma astmeteta süsteem, et ettevõtjad saaksid tegeleda sellega, milles nemad on head," rääkis Kallas ja arvab, et praegune süsteem võib viia ümbrikupalkadeni.

"Kuna meil on väga palju mikroettevõtteid, siis peab riik võtma palju suurema vastutuse töötajate oskuste parandamisel kindlasti enda kanda," rääkis Ossinovski. Olulise punktina toob Ossinovski välja ka regionaalregionaalse ettevõtluse toetamise. "Kuidas tegelikult tagada nii-öelda regionaalpoliitiliselt Eesti jätkusuutlikkus, kuidas regionaalset ettevõtlust rohkem toetada, on kindlasti oluline küsimus ja sotsiaaldemokraatidel on siin ka väga põhjalik, läbimõeldud programm."

Nurme sõnul ei tohi toetuda odava tööjõueelise forsseerimisele ja oma majanduse konkurentsivõimet arendada sellele toetudes, see ei ole pikaajaline ja jätkusuutlik Eesti majanduse arendamise võti.

"Ma arvan, et Eesti vajab veel aktiivsemat ja veel toetavamat regionaalpoliitikat," ütles Ratas.

Tööjõu kvaliteedi tõstmine

Helme toob näitena Singapuri, mis 70. aastate alguses alustas ettevõtjatega valitsusepoolset koostööd, et varustada vabad töökohad perspektiivsete töötajatega. "Mõlemad pooled panustasid õppesse ja kvalifitseerimise ja selle tulemus on kõrgtehnoloogiline juhtiv majandus," selgitas Helme.

Ka Nurm viitab tööjõu kvaliteedi tõstmisele, aga tõstab uue fookusena üles noored. "Meie seadusandlus on liiga jäik selleks, et me saaksime noori varakult tuua tööjõuturule," rääkis Nurm. "Me kasvatame nad nagu lillepotis üles ja siis alles lubame nad tööle. Nii et need noored palju varem tööle ja kõik regulatsioonid, mis seda ahendavad, tuleks maha võtta."

Liigselt ametnikke ja bürokraatiat

Elurikkuse Erakonna esindaja Mihkel Kanguri sõnul tuli juba 5-6 aastat tagasi välja, et teadusadministraatorite, ametnike arv ületas ametlikult Eesti teadlaste arvu. "Olukord pole paremaks läinud, lihtsalt ülikoolid on tänu tasuta kõrgharidusele kolmkümmend protsenti väiksemaks tõmmanud," selgitas Kangur. "Ühte ettevõtjat võib aastas külastada umbes 22 kontrolli, kelle tegevuse peab ettevõtja kinni maksma. Abistaks ettevõtjaid sellega, et vähendame bürokraatiat."

Ka Eesti 200 esindaja on nõus mõttega vähendada bürokraatiat. Selle tarbeks tuleb panustada teaduse arendamisse, et Eesti õigustaks nutiriigi mainet. Normeti sõnul hoiab bürokraatia ametnike näol kinni tööjõudu ning selgitab, et palju sellist tööd on võimalik tegelikult automatiseerida.

Taristud ja regionaalpoliitika

"Üks asi on, mida riik saab teha, on taristud," rääkis Kallas. "Et meil oleksid korralikud teed ja ühendused kaugemate kohtadega." Taristute all peab Kallas silmas ka elektrit ja internetti.

Ossinovski sõnul tuleks hakata energiapoliitikata ajama teistmoodi. "Energia hind peaks olema regioonides odavam. See puudutab nii hajatootmise soodustamist ja energiavõrkudega liitumist kui ka elektriaktsiisi alandamist," selgitas ta. Ossinovski selgitas ka, et kohalikele omavalitsustele tuleb toetust maksata, et neil oleks reaalne huvi meelitada ettevõtteid, ehitades neile välja taristud ning luues parim keskkond.

Isamaa esindaja arvates elavdaks lisaks teede, elektri- ja internetivõrkude arendamisele vajalik riigieelarveliste töökohtade Tallinnast väljaviimine. "Tööjõuturg on väike, valikuvõimalus on väike," täpsustas Seeder. "Kui üks pereliige leiab tööd, siis teine ei leia. Siin saab riik regionaalpoliitikaga kaasa aidata."

Elektrivõrgustiku arendamine on Helme sõnul äärmiselt oluline ka julgeolekupoliitiliselt, energiajulgeolekupoliitiliselt. "Aga see loob ka töökohti, aitab alla viia energia hinda, tekitab konkurentsi ja nii edasi."

"Euroopa Liidu tõukefonde tuleb hakata Eestis rakendama sihipäraselt," rääkis Nurm. "Ehk hakata mahajäänud piirkondi aitama. Täna me aitama selle rahaga Tallinnat ja meie arvates peaks järgmine periood olema nii, et Eesti on jagatud kahte erinevasse piirkonda ja selle rahaga me saame ettevõtted viia maale."

Kangur arvas, et EAS tuleks laiali saata ning nende vahenditega arendada tegevust maapiirkondades. "Aga ennekõike me peame õpetama lastele seda, et töö ei ole mitte ainult linnas, vaid nad oskaksid ja tuleksid toime ka kogukondades, kust nad on pärit, et nad läheksid pärast ülikooli sinna tegema majandust."

Normet arvas, et maapiirkondades on tarvis korralikku haridust, seal peaks olema piisavalt kultuurikeskuseid ja spordihooneid, et inimesed ei koliks tõmbekeskustesse.

 

*Õpipoisi- ehk töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus ettevõttes või asutuses toimuva õppe osakaal on tavapärasest oluliselt suurem ja moodustab vähemalt 2/3 õppe mahust. Õpipoisiõpe toimub kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös.

Laadimine...Laadimine...