JÜRI RATAS: Ühte hoidev ühiskond on tugevam

"Eesti ühiskond peab järjest rohkem muutuma meiekeskseks, see ei tohi olla üksnes minakeskne," ütleb peaminister Jüri Ratas aastalõpuintervjuus Pealinna lehele. Jõulude kui perede kokkutulemise ajal räägib Ratas ka sellest, et meie pered võiks rohkem ühte hoida. "Perede purunemine on Eesti ühiskonnas probleem, olen selle pärast mures," rõhutab Ratas. "Samuti ei tohi Eestis olla mingit kohta perevägivallale. Parim jõulukink on see, kui meil oleks tulevikus võimalikult vähe inimesi, kes tunnevad end üksiku ja õnnetuna."

Pilt: Svetlana Aleksejeva

JÜRI RATAS: Ühte hoidev ühiskond on tugevam (13)

Maarja-Liis Arujärv

"Eesti ühiskond peab järjest rohkem muutuma meiekeskseks, see ei tohi olla üksnes minakeskne," ütleb peaminister Jüri Ratas aastalõpuintervjuus Pealinna lehele. Jõulude kui perede kokkutulemise ajal räägib Ratas ka sellest, et meie pered võiks rohkem ühte hoida. "Perede purunemine on Eesti ühiskonnas probleem, olen selle pärast mures," rõhutab Ratas. "Samuti ei tohi Eestis olla mingit kohta perevägivallale. Parim jõulukink on see, kui meil oleks tulevikus võimalikult vähe inimesi, kes tunnevad end üksiku ja õnnetuna."

Pealinn kohtus peaminister Jüri Ratasega kiirel jõulueelsel ajal Toompeal Stenbocki majas, et küsida, kuidas on möödunud esimene aasta peaministrina, millised on suurimad töövõidud, mille pärast peaminister südant valutab ja mida soovib jõulukingiks.

Oled olnud veidi üle aasta peaminister, mis on selle aja suurimad õppetunnid?

Olen saanud poliitilisi õppetunde, kuidas koalitsiooni koos hoida, õppetunde, kuidas reaalselt otsustada, mitte ainult koos käia, kuidas ehitada ja hoida usaldust. Sellele koalitsioonile on olnud positiivseks õppetunniks, et oleme suutnud hetkedel, kui mingid küsimused on väga teravalt õhus, lähtuda eesti talupoja mõistusest. Mõnikord on vaja astuda samm tagasi, et minna kaks sammu edasi.

Pead olema valitsuses isaliku rahusobitaja rollis, Ossinovski tahab ehk liiga käredalt mõne asjaga edasi minna, IRL aga vanast poliitikast kinni hoida. Kas vahel meel mustaks ei lähe nende pideva kantseldamisega?

Meel läheb kõige rohkem mustaks otsustamatuse peale. Kõige olulisem on, et langetataks otsuseid, mitte et asjad jäävad lihtsalt seisma. Peaminister on tõesti see, kes peab tasakaalu leidma ja seda hoidma. Võib-olla aitab siin päris palju kaasa ka õpetus spordist, et sa pead alati kahe jalaga maa peale jääma. Kui sa lähed närvi või meel kisub mustaks, ei aita see lahendustele kaasa. Spordis on kapteni või peatreeneri, valitsuses aga peaministri roll hoida valitsust töös ja kõiki osapooli mängus. Ja kõik erakonnad peavad säilitama oma näo. Tahaks siinkohal partnereid tunnustada – usaldus on otsuste tegemisel alati oluline, siin on sotsiaaldemokraadid, IRL ja Keskerakond andnud kõik tugeva panuse.

Esimest korda üle kümne aasta valmis riigieelarve, mis on tugevalt Keskerakonna nägu – mis on selle suurimad trumbid ?

Keskerakond on juba paar-kümmend aastat lähenenud asjale nii, et ühiskonnas peaks olema suurem tasakaal. Ühiskonnas ei tohi olla neid, keda jäetakse maha. Mida ühtehoidvam ühiskond, seda tugevam.

Suurim saavutus järgmisel aastal on kindlasti tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni. Kui me vaatame tööealist elanikkonda, võime julgelt öelda, et 85-90% neist võidavad sellest reformist. 10% inimestel palume panustada maksimaalselt 36 eurot kuus ühiskonna sidususse.

Teisena tooksin ma välja muidugi haigekassa lisarahastamise, meedikud ja arstid on öelnud, et see 45-46 miljonit, mis on juba järgmise aasta eelarves sees, aitab kaasa ravijärjekordade vähenemisele. Selleks kulub reaalselt 200 miljonit eurot järgmise nelja aasta jooksul.

Oluline on kindlasti omavalitsuste lisarahastus, samuti põllumajandusreform, mille käigus saavad põllumehed üle pikkade aastate toetust. Need on vaid mõningad näited.

Riigieelarves on sees ka üürimajade programm ning kõigile ühistranspordikeskustele luuakse võimalus maakonnasisese tasuta transpordi pakkumiseks. Kui keskused ütlevad, et nad näiteks soovivad tihendada olemasolevat liinivõrku, on seegi võimalus olemas.

Oleme kaua unistanud võrdsemast ühiskonnast, maksureformiga on tehtud esimene samm, ent kas heal järjel inimesed ikka soovivad rohkem panustada?

Väga paljud inimesed ütlevad, et ühiskonna sidusus on tegelikult väga paljude teiste eluvaldkondade alus. Ma tõesti arvan, et tegelikult nähakse, et Eesti ühiskond peab järjest rohkem kujunema meie-ühiskonnaks. Et ühiskond ei ole üksnes minakeskne, pigem meiekeskne. Ja kui ühiskond on tugevalt meiekeskne, on ta ka tervem, tugevam ja turvalisem. Hoolimata oma palganumbrist vajame me kõik teenuseid, olgu siis meditsiini, transpordi, teede korrashoiu või hariduse vallas. Neid teenuseid on kõigil vaja.

Kas astmelisus peaks laienema teistesse valdkondadesse, näiteks liiklustrahvid muutuma astmeliseks? Soomes maksab miljonär ju hiiglaslikku liiklustrahvi.

Trahvide puhul on tõesti olnud juttu, et kui on väga suur joove või väga suur kiiruse ületamine, siis peaks olema trahv kõrgem. Teiselt poolt, kas me räägime astmelisusest või erisusest, siis näiteks laevandussektoris oleme öelnud, et soovime tuua laevad Eesti lipu alla. Astmelisus tähendab, et mingi väga kerge valem muutub natuke keerulisemaks. Aga kerge valem pole eesmärk omaette, eesmärk on ju see, et mingi mehhanismi kaudu suudaksime inimeste elujärge tõsta ja tagada neile suuremat sotsiaalset kindlust. Majanduse puhul oleme aastaid näinud, kuidas ühetaoline lähenemine ei tööta. Keerukamad valemid tänases Eesti digitaalses ja e-teenuseid pakkuvas IT-ühiskonnas ei ole nüüd küll selline koht, et siit me üle ei saa.

Palju pead parandama eelmise valitsuse vigu?

Ma ei ole väga selline näpuga näitaja. Aga rääkides haigekassa reformist ja lisarahastamisest, siis arstide esindajate juht kirjutas mulle, et see küsimus oli lahendamata üle kümne aasta. Samuti matusetoetus, mille riik võttis kriisiajal ära ja meie nüüd taastasime.

Omavalitsusliidud on kogu aeg rääkinud, et 78 eurosendi eest päevas koolilõunat tänapäeval enam ei saa. Nüüd tõstame seda summat ühe euroni. Ma pean oluliseks ka seda, et tõstsime paljulapseliste perede toetuse 500 euroni.

Väiksepalgalised saavad tulevikus retseptiravimeid osta täiendava toetusega. Sellest toetusest räägiti palju, praegune koalitsioon tegi selle ära, see annab väga paljudele inimestele hõlpu. Pensionireform muudab süsteemi tulevaste eakate jaoks paremaks, võrdsemaks, solidaarsemaks.

Kas kolmanda lapse toetus toob tõesti rohkem lapsi perre?

Ma ei arva, et lapsed sünnivad 50, 100 või 150 euro pärast. Lapsed sünnivad ikka armastusest, see on alati nii olnud ja nii ka jääb. Toetus ei aita otsustada, kas pere saab kolmanda või neljanda lapse, kuid lisab perele kindlust ja sotsiaalset turvatunnet, et nad saavad hakkama.

Möödunud aastat ilmestas suur tüli madalate palkade ümber Rakvere lihatööstuses. Kas ettevõtetel on võimalik tegelikult rohkem palka maksta?

Kui me vaatame eri ametkondade järgmise aasta prognoose, siis need ütlevad, et tänu palgatõusule ja tulumaksuvaba miinimumi tõusule võib netopalga tõus olla isegi 10% või natukene rohkemgi.

Mul on hea meel, et ühiskonnas lepiti kokku alampalga tõus 500 euroni ja et tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni, mis annab 85-90% inimestele reaalselt suurema netosissetuleku.

Riik ei dikteeri erasektori palku, aga kui vaatame majanduskasvu, siis esimeses kvartalis oli see 6%, siis üle 5% ja nüüd natuke üle 4%. Need on sellised majanduskasvu numbrid, mida me ei julgenud alles aasta tagasi prognoosida. Siin tuleb öelda kindlasti suur tänu ettevõtlussektorile. Aastaga on tulnud 16 000 inimest tööhõivesse juurde, see on väga positiivne tendents.

Riik veab ka ise palku üles?

Jah, minu meelest on positiivne õpetajate palgatõus, kultuuritöötajate palgatõus – õpetajate palga alammäär tõuseb järgmisel aastal. Lisaks veel politsei, pääste ja sotsiaalhoolekande palgatõus.

Peaminister on turvatuim inimene Eestis, kuidas aga tõsta tavainimeste turvalisust? Kas politseid on tulevikus tänavatel rohkem näha?

See on õigustatud küsimus. Selle koalitsiooni poliitika kohaselt soovime pakkuda turvalisust võimalikult asumi, kogukonna, linna või valla juures. See tähendab, et järgmisel aastal tuleb Eestis juurde vähemalt 45 piirkondlikku politseikonstaablit, ja peamiselt just linnakeskustest väljaspool. Suurendame kaks korda kiirreageerimisvõimekust. Tänu sellele Eesti ühiskonna turvalisus kindlasti tõuseb. Poolteist miljonit eurot suunatakse ka nende inimeste abistamiseks, kes on vähem kindlustatud ja soovivad oma tuleasemeid ja korstnajalgu üle vaadata. Tules hukkunuid on meil liiga palju.

Ajame ka poliitikat, et inimesed tarbiksid vähem alkoholi ja tänu sellele juhtuks vähem õnnetusi.

Väljaanne Politico kirjutas, et sul on lausa luidmurdev käepigistus. Kas poliitikute käesurumine ongi vahel omamoodi jõukatsumine, tasakaalust väljaviimine, nagu seda üritab teha Donald Trump?

See oli hea ajakirjanik ja ta sai oma loole huvitava pealkirja. Aga arvan, et sõna jõud ja diplomaatia on suuremad sillad kui tugev käepigistus. Ma olen ka Trumpiga kohtunud, loomulikult mul ei olnud soov teda tasakaalust välja viia. (Naerab.) Kui Brüsselis oli NATO peakontori avamine, oli mul võimalus temaga vestelda ning loomulikult sisaldas see vestlus Eesti USA kahepoolsete suhete teemat.

Jõulud on perepühad, mis peaks olema pere koosolemise aeg. Miks meil on aga nii palju katkisi peresid?

Pere loomine pole vaid ilus pidu.

Siin on ilmselt mitu põhjust. Mingis mõttes on see noore ühiskonna küsimus. Teisalt, kui palju meil endil on sellist tasakaalu ja kahe jalaga maa peal olekut? Pere loomine ei ole ilus pidu ja kaunid pildid, vaid see on tohutu suur vastutus. Ühel hetkel võtad sa vastutuse oma abikaasa ees, järgmisel hetkel võtad laste ees... Perede purunemine on Eesti ühiskonnas kindlasti probleem ja ma olen selle pärast mures – et miks on meil peresid, mis lähevad katki, kus ema ja isa ei kasvata lapsi kodus koos. Põhjused on ka sotsiaalses turvatundes.

Kas riik saaks aidata peredel paremini püsida – mida ütled meestele, kes ei suvatse isegi elatisraha maksta?

See on riigi murekoht, et sotsiaalse turvatunde ning elukeskkonna parandamine aitaks ka peredel paremini koos püsida. Riik ei saa minna kellelegi koju ja lausuda, et te peate koos elama ega tohi lahku minna. Eriti noores ühiskonnas, kui keegi peres pühendab end ainult karjäärile, siis tekivad peres lõhed.

See on ka vastutuse küsimus – kui teha pere loomise samm, tuleb endalt küsida, kas ma olen valmis kandma seda vastutust lõpuni. Kui on astutud samm pere loomiseks, uue ilmakodaniku tulekuks, siis see ei lõpe seal, vaid kõik alles algab. Laste kasvatamisse peavad panustama mõlemad, seda nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Olenemata sellest, kas ollakse koos.

Oled ise eeskujulik pereisa, mis on sinu pere koospüsimise saladus?

Tubli abikaasa. Suhet ei saa hoida ühepoolselt, ja seda aitab hoida tähelepanu ja aja pühendamine. Selles töös on see muidugi üsna keerukas. Kindlasti on see ka lugupidav ja austav suhtumine oma abikaasasse, sellest hakkab kõik peale. See on ka märkamine kindlasti.

Inglismaa endine peaminister David Cameron esitles end ühes valimisvideos aktiivse kodutööde tegijana, titekisa ja mustade nõude taustal. Mis töid sa ise üldse jõuad kodus teha?

Titekisa osas tuli mulle meelde Tallinna raekoda. Linnapeana oli see kõige ilusam hetk, kui titekisa saatel anti vanematele kätte laste sünnitunnistused.

Ka korstna otsa ronin ise.

Aga kodus teen kõige tavalisemaid töid: tubade koristus, pesu pesemine masinaga, kuivatamine, muru niitmine, väiksemad ehitustööd, kuuseheki pügamine. Kõike seda teen hea meelega, et oma peret aidata. Ah jaa – ka korstent puhastan ise.

Sa ronid korstna otsa – kas sul lubatakse end nii ohtu seada?

Õnneks on ikka endal kah käed-jalad otsas, ma pean ise vastutust tunnetama.

Möödunud aastal raputasid nii Eestit – Taavi Rõivase näitel – kui ka muud maailma ahistamisskandaalid. Lisaks lokkab Eestis endiselt perevägivald. Kuidas seda vähendada?

Ma kindlasti ei läheks isiklikuks teatud persoonide (Rõivas – toim) osas. Need on valusad juhtumid, kus mitu inimest on saanud kannatada, aga teisest küljest on see valus konkreetne signaal ühiskonnale – et selliseid asju ei tohi juhtuda. Ahistamisel ja perevägivallal ei tohi olla Eestis mingit kohta. Siin pole mingit õigustust, see on väga taunimisväärt. Kui meil oli alles hiljuti Põhjamaade ja Balti peaministrite kohtumine, siis nägin, kui tugevalt on see teema Põhjala riikides ühiskonnas üleval. Meil on infotelefonid ja tugikeskused, aga sellesse valdkonda peaks veel rohkem panustama.

Eestis haigutab endiselt ka palgalõhe.

Meil on palgalõhega probleeme ja see ei tee meile au. Peame ka siin edasi minema, et ühesugust tööd tegevad mehed ja naised saaksid sama palka. Ka siin on avalikustamine kõige parem meede.

Naiste kiirem naasmine tööturule on olnud ka selle valitsuse vanemahüvitise reformi mõte. Et naine või ka mees ei kaotaks tööle tulles kogu vanemahüvitist, et süsteem oleks paindlik.

Tallinna tabaks sõna otseses mõttes rahasadu, kui oleks võimalik kehtestada turismimaks. Kas see oleks ellu viidav?

Itaalias on väga levinud turistimaksud, mida võtavad hotellid. Ma arvan, et see debatt tekib 2019. aasta riigikogu valimiste eel, loodan, et erakonnad toovad selle oma programmis välja. Turismimaksu võimalus võiks omavalitsustel olla. Seda debatti ei tohiks kindlasti tappa.

Peaminister planeerib lähema paari aasta tulevikku ja kustutab poliitilisi "tulekahjusid". Kui palju on aega mõelda kaugemale – mis saab Eestist ja maailmast 10-20 aasta pärast?

Peaminister mõtleb tulevikule väga palju, on ju nii riiklik teadus-arendusnõukogu, eri komisjonid, rahvusvaheline suhtlus. Siin kerkib kohe küsimus, et mis on Eesti eelis rahvusvahelise ettevõtluse konkurentsi tingimustes. Kuidas lähima 10-20 aasta jooksul seda eelist luua? Jah see on tehisintellekt, see on superkompuutrid, iseliikuvad robotid linnatänavatel, väga suurte andmemahtude väga kiire liigutamine ühest kohast teise. Sel suvel nägime isejuhtivaid busse. Nendele testimisala loomine – Eestis on see regulatsioon juba olemas ja me saame siit edasi minna. Ja ei ole kaugel aeg, kui pakkide kohaletoimetamine droonidega on üsna tavaline.

Järgnevatel aastatel tuleb lauale ka ühe rohkem keskkonnaküsimusi – vee ja õhu kvaliteet, müratase, metsade säilitamine jne. Muidugi, need on väga lihtsad tarkused. Kui räägime oma "kopsudest", siis ei saa metsa rohkem raiuda kui peale kasvab. Üks ühine nimetaja on veel – see on terrorismivastane võitlus.

Mis sa ise jõulukingiks soovid?

Kindlasti mitte midagi materiaalset. Soovin rohkem aega, et olla koos lähedastega. Ja et meil oleks võimalikult vähe inimesi, kes tunnevad end üksiku ja õnnetuna. Soovin, et meie ühiskonnas oleks märkamist, tähelepanu ja teise inimese toetamist. Et ühiskond oleks laiem kui omaenese mina.

Peaminister Jüri Ratas ja Pealinna peatoimetaja Maarja-Liis Arujärv soovivad kõigile lehelugejatele südamlikku jõuluaega ning kõikide unistuste täitumist uuel aastal.

13 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...