Ka katkine külmkapp või viletsa elektriku tehtud praaktöö võib su kodu maani maha põletada

"Näiteks jäetakse soojapuhur voodile liiga lähedal tööle, kuumapuhuriga sulatatakse jäätunud torusid, lugemislamp kukub voodisse või unustatakse elektrikeris tööle," loetleb päästeameti ohutusjärelevalve büroo peainspektor Aivar Kukk tulekahjude võmalikke põhjuseid. Tallinnas aga ei pääse tuletõrjeautod sageli kiiresti oma tööd tegema, sest mõnes linnaosas on tänavad autodest umbe pargitud. 

Pilt: Meelis Piller

Ka katkine külmkapp või viletsa elektriku tehtud praaktöö võib su kodu maani maha põletada

Meelis Piller

"Näiteks jäetakse soojapuhur voodile liiga lähedal tööle, kuumapuhuriga sulatatakse jäätunud torusid, lugemislamp kukub voodisse või unustatakse elektrikeris tööle," loetleb päästeameti ohutusjärelevalve büroo peainspektor Aivar Kukk tulekahjude võmalikke põhjuseid. Tallinnas aga ei pääse tuletõrjeautod sageli kiiresti oma tööd tegema, sest mõnes linnaosas on tänavad autodest umbe pargitud. 

"Olime perega teel Pärnu poole, kui sain kõne, et maja on leekides," meenutas Saaremaa elanik Karmen Kupits. "Keerasime otsa ringi ja  sõitsime ruttu koju tagasi. Praamijärjekord oli aga nii pikk, et lapsed ja abikaasa jäid järgmist praami ootama. Mina sain jalakäijana õnneks praamile ning abivalmis sõbranna tuli mulle Saaremaal vastu."


Praamil olles helistas Kupits kindlustusandjale Swedbanki ja teavitas juhtunust. "Kui koju jõudsin, oli tuli kustutatud. Tuletõrjujatel läks sellega umbes kolm tundi."


Põleng puhkes mullu 22. juunil 16.30 paiku, ning kuigi esmalt süttis garaaž, sai maja tugevalt kahjustada.


Kupitsa sõnul paistis esmapilgul, et kogu garaaž koos kõigega, mis seal sees oli, on hävinud. Garaažis olid buss Volkswagen multivan, ATV, murutraktorid, tööriistad, saed – lühidalt öeldes   üpris palju vara.


"Lisaks põlesid tühjaks kaks elumaja teisel korrusel asuvat  lastetuba, millest üks oli vast remonditud kooli minevale lapsele sobivaks," rääkis Kupits. "Kuna tuli oli lae vahel, sai kuumakahjustusi ka lastetoa vastas olev tuba, mille aken ei pidanud vintsutustele vastu ja purunes."


Kuigi köök ja elutuba ning üks magamistubadest jäid leekidest puutumata, said ka need ruumid kustutamistööde käigus nii palju veekahjustusi, et põrand meenutas Kupitsa sõnul sügavamat veelompi.


Põlenud majas ilmselgelt enam elada ei saanud. Perekond viibis neli päeva naise õe juures, seejärel said nad kasutamiseks Cramo soojaku ning haagissuvila. Seal veetiski perekond kogu suve. "Kuna lapsed pidid kooliteed alustama, oli vaja korralikku elamist," rääkis Kupits ja lisas, et sügiseks hakati otsima suuremat elamist. "Lõpuks üürisime Kuressaares maja, mille üüri aitab pank maksta, kommunaalid tasume ise."


Maja, milles Kupitsad esialgu elasid oli vana puit-kivimaja, mis oli tulekahju üle elanud juba 1970. aastatel eelmiste omanike aegu. Seega tuli hakata hoonet üles ehitama vundamendist peale. "Ehitajale on see kindlasti kergem, sest vana ja uue kokku sobitamine tähendaks teatud riske ning tulemus ei pruugiks nii hea olla," mainis Kupits.


Kuigi päästeamet korraldab järjepidevalt tuleohutust kontrollivad reide, ei paista põlengud Eestis lõppevat. Päästeameti valmisolekubüroo juhataja Priit Janno rääkis, et 2018. aasta oli neile väga erakordne. Üle Eesti puhkes kokku 1224 hoonetulekahju, millest 730 olid eluhoonetes. Tallinnas oli hoonetulekahjusid 237, neist 158 eluhoonetes. Mullu hukkus Harjumaal tulekahjudes 13 inimest, Eesti peale kokku aga 50.


Umbes veerand hoonete tulekahjudest saab alguse elektrist. "Olgu nendeks siis rikked elektrikilpides, rikked elektrijuhtmetes, rikked elektriseadmetes või elektriseadmete vale kasutus," selgitas  päästeameti ohutusjärelevalve büroo peainspektor Aivar Kukk. "Rike elektrikilbis tähendab peamiselt seda, et juhtmeühendused on liiga nõrgad, kontakttakistuse tõttu tekib kuumus või on klemmühendused korrodeerunud ning tekib kontakttakistus."


Ohtlikud vead küttesüsteemis ja valesti kütmine


Kuke sõnul on ette tulnud juhuseid, mil viletsa konstruktsiooni tõttu satub vesi elektrikilpi ning tekib juurde elektrijuhte, mistõttu võib midagi süttida. Rike elektrijuhtmetes tähendab peamiselt juhtmete ülekoormamist – näiteks on pikendusjuhtmetesse  ühendatud rohkem seadmeid kui maksimaalselt ette nähtud, või ei ole kaablirull lahti keeratud ning võimsa tarbija tõttu kuumeneb see üle.  


"Palju esineb elektriseadmete väärkasutust," nentis Kukk. "Näiteks jäetakse soojapuhur voodile liiga lähedale tööle, kuumapuhuriga sulatatakse jäätunud torusid, voodilamp kukub voodisse, elektrikeris unustatakse tööle või lülitatakse kogemata sisse selgitamata, kas ruumis ei ole näiteks ladustatud põlevmaterjali, akulaadijad jäetakse ummuksisse."


Küttesüsteemist alguse saanud põlengud on teine peamine tulekahjude põhjus, kolmandale kohale jääb hooletu suitsetamine. "Küttesüsteemidega seotud tulekahjud moodustavad veidi üle kümnendiku tulekahjudest," mainis Kukk. "See on suur number."
Kuke sõnul saab valesti kütta mitut moodi. "Näiteks pannakse järjest kolm sületäit puitbriketti ahju alla ehk köetakse intensiivsemalt kui optimaalne kütmine ette näeb. Nii võib kuumakiirgusest süttida mingi põlevmaterjalist hooneosa," selgitas ta. "Vale kütmise all mõistetakse ka seda, kui ajal, mil tuli alles põleb, pannakse küttekolde tuulutusava minimaalseks või üldse kinni. Selle tulemusena tekib mittetäielik põlemine ning kütteseadme osadele ladestub pigi, mis õigel ajal puhastamata jätmise korral võib süttida ning lõhkuda sellega küttesüsteemi."


See ohustab ka küttekoldest väljaspool asuvat põlevmaterjali.


Siibri liiga vara sulgemine võib tuua kaasa vingugaasi tekke ning seada sellega ohtu elamises olevate inimeste elu. Vingugaas kui värvitu ja lõhnatu ning õhuga enam-vähem sama raske gaas võib vale kütmise puhul imbuda hõlpsalt siseruumidesse. Kukk soovitab tahkeküttesüsteemide olemasolul osta koju vingugaasiandur.


Küttesüsteemide puhul võib probleemiks kujuneda ka vale paigaldamine. Näiteks võib mingi küttesüsteemi osa olla hoone põlevmaterjalist konstruktsioonile liiga lähedal ning intensiivse kütmise puhul viimane süttib.


"Tuleohu kõrvaldamiseks on oluline küttesüsteeme regulaarselt puhastada, sellega peab aga tegelema kvalifitseeritud inimene," lausus Kukk. "Hooldamata küttesüsteem sisaldab endas eri ohte: tahmapõleng, korstnast lenduvad sädemed, korstnaosade amortisatsioon jne. Kui küttesüsteem on amortiseerunud, võivad põlemisproduktid ebahermeetilistest kohtadest hakata imbuma siseruumidesse."
Ohtlikuks võivad osutuda ka oskamatu inimese ehitatud küttesüsteemid, mis ei suuda täita oma funktsiooni.


Ka vigane külmkapp võib tuua tulekahju


Salva Kindlustuse turundusjuhi Tambet Asi sõnul on tulekahjud küllaltki tavapärased – põlengud on alguse saanud nii saunast, katlaruumist kui ka toidu pliidile unustamisest. Paraku tuleb ikka veel ette, et keegi paneb hõõguva tuha plastmassist ämbrisse ja asetab selle terrassile, süüdates niiviisi maja välisseina. "Suurima kahjuga juhtum möödunud aastast puudutab aga põlengut, mis sai tõenäoliselt alguse vigasest külmkapist," nentis kindlustustöötaja.


Kokku oli Salva Kindlustuse klientidel mullu 26 tulekahjudega seotud kahjujuhtumit. Enamus kahjudest jäi neljakohalise numbri piiresse, kuid mõned ulatusid ka mitmekümne tuhandeni, lisas Asi.


Suur probleem on ka kortermajade vähene tuleohutus. Mullu kontrollis päästeamet Tallinnas reidide käigus 240 korter-elamut, neist 188-s esines tuleohutusnõuete rikkumisi. Seega oli  tuleohutusnõudeid täitvaid kortermaju pelgalt viiendik.


"Evakuatsiooniteed ei olnud kergesti läbitavad, korruselamu trepikodades hoidsid elanikud eri esemeid: ehitusmaterjale, lapsevankreid, jalgrattaid, mööblit, potililli jne," rääkis ohutusjärelevalve büroo nõunik Ants Aguraiuja. "Korterelamu trepikoda on seal asuvate korterite elanike ainuke evakuatsioonitee, mille kaudu nad peavad saama ohutult hoonest väljuda. Sinna pandud esemed kitsendavad evakuatsioonitee laiust ning põlevmaterjalidest asjad on süttimisel ohtlike põlemisgaaside tekitajad, mis muudavad hoone ainsa evakuatsioonitee kasutamiskõlbmatuks."


Mustamäel ei pääse tuletõrjeauto liikuma


Aguraiuja tõi näiteks tulekahju Maardus 2017. aasta sügisel – ühiselamutüüpi maja trepikojas põles lapsevanker, mis takistas ka inimeste majast lahkumist.


Tuleohutusnõuete vastu eksivates kortermajades ei vastanud evakuatsioonipääsud nõuetele – puudusid evakuatsioonisulused ning võimalus väljuda trepikojast võtmeta. Tavaliselt kasutatakse korterelamute trepikodades ja keldriuksel selleks keeramisnuppu ehk "liblikat". Eelmisel aastal korraldas päästeamet kortermajade ühiskasutatavate pindade tuleohutusnõuete täitmise kontrollimiseks kolm reidi, tänavu on reidid plaanis vähemalt kahel korral.


Pahatihti oli raskendatud päästemeeskonna juurdepääs põlevale hoonele. "Päästemeeskond peab saama hoone igale trepikojale ligi ning trepikojas peavad olema tagatud pääsud pööningule ja katusele, samuti keldrisse," selgitas Agu-raiuja. "Kui trepikoda ei saa elanike evakueerimiseks kasutada, peab olema päästetehnikale tagatud juurdepääs iga korteri ühe rõdu või avatava akna juurde."


Vigu esines ka elektripaigaldistes ning hooldamata olid küttesüsteemid. "Kuna Tallinnas on hoonetulekahjude peapõhjus elekter, siis peaksid korteriühistud regulaarselt kontrollima hoone elektripaigaldisi. Täpsema info kontrolli sageduste ja muu vajaliku info kohta leiab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kodulehelt," ütles ohutusjärelevalve büroo nõunik. "Kütteseadmetega korterelamud peavad igal aastal tellima neid hooldama kutselise korstnapühkija."


Tallinnas on ka mitmeid piirkondi, kuhu suure päästeautoga kergesti ei pääse. Peamiselt tekib sellega probleeme tiheasustusega elamupiirkondades nagu näiteks Mustamäel ja Lasnamäel. Seal pargitakse autod majade juures nii tihedalt ja üksteisele lähedale, et kui tekib vajadus kiire abi järele, ei pruugi see õigel ajal kohale jõuda. "Et 2,5 meetri laiune päästeauto saaks manööverdada ning oleks tagatud ka ligipääs kappidele, vajab ta vähemalt viis meetrit vaba ruumi," selgitas valmisolekubüroo juhataja Priit Janno. "Redelautole on vaja veel rohkem ruumi. Põhja päästekeskuse valmisolekubüroo tuletab kõigile meelde, et autoga õhtul koju saabudes tasuks mõelda sellelegi, kas vajadusel on tagatud päästeauto ligipääs hoonele. Vajadusel tuleb teha parkimiskorralduses muutusi."

 

 

 

Telli endale tasuta kodunõustamine tuleohust hoidumiseks

 
Kui kuivatad riideid ahjule liiga lähedal või võtad kuuma tuhka ahjust välja, võib kergesti puhkeda tulekahju.


"Kõigil inimestel on võimalik tellida endale ja oma lähedastele tasuta kodunõustamine, et olukord koos spetsialistiga üle vaadata ja vajadusel muudatusi teha," ütles ennetusbüroo juhtivspetsialist Anne Hein. "Selleks tuleb helistada pääste infotelefonile 1524 ja broneerida endale sobiv aeg. Kodunõustamine on tasuta. Pensionäridele ja vähekindlustatud peredele paigaldatakse nõustamise käigus vajadusel ka suitsuandur."


Ennetusbüroo juhataja Reili Kulli sõnul on sagedasemad vead  riiete kuivatamine ahjule liiga lähedal, põleva materjali ladustamine vastu küttekoldeid või kuuma tuha mitte-tulekindlasse anumasse asetamine. On olnud juhtumeid, kus ahjust võetud kuum tuhk pannakse kilekotti või plastikämbrisse. Loomulikult on need põlema läinud.


"Iga õnnetus, mis juhtub kellegi kodus – olgu siis korteris või majas –, on suur ja raske," tõdes Kull. "Kõige sagedamini hukkuvadki inimesed kodus, kohas, mis peaks olema nende jaoks maailmas kõige kindlam. Koduse tuleohutuse tagamine on iga inimese enda teha."
Kodudes käivad tuleohutusest rääkimas nii päästjad kutselistest komandodest, vabatahtlikud päästjad kui ka kontoritöötjad. Külastuse käigus selgub tihti, et kuigi inimesed juba teavad, et suitsuandurit on vaja, kasutatakse seda tihti valesti. Paljud inimesed pole vahetanud suitsuanduri patareid ega ka kontrollinud, kas seade üldse töötab.


Näiteks Nõmme komando tehtud nõustamise käigus avastati elamisest suitsuandur, mis oli koos plastpakendiga lakke kruvitud. Pahatihti on andur pandud lihtsalt kapi peale või ilma patareideta lakke.


"Kodunõustamisel võib ka näha magamisasemete kõrval suitsukonisid täis tuhatoose – selge, et ühe nõustamise käigus inimeste alkoholitarvitamise ja suitsetamise kombeid ei muuda ja inimesi ümber ei õpeta," nentis Hein.


Möödunud aastal viidi Põhja päästepiirkonnas (Tallinnas ja Harjumaal) läbi 4529 kodunõustamist, sel aastal on plaanis teha neid 4600.

Laadimine...Laadimine...