Kadri Aavik: veganlus on üks viis võrdõiguslikkuse saavutamiseks

“Veganlus võib olla üks käegakatsutav praktika, mil moel mehed võiksid oma hoolivust suurendada ja seda nii ülejäänud eluslooduse, loomade, kuid ka iseenda suhtes,” ütles soouuringute dotsent ja aktivist Kadri Aavik rahvusvahelisel meeste ja soolise võrdõiguslikkuse teemalisel konverentsil.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Kadri Aavik: veganlus on üks viis võrdõiguslikkuse saavutamiseks (5)

Jaanika Valk

“Veganlus võib olla üks käegakatsutav praktika, mil moel mehed võiksid oma hoolivust suurendada ja seda nii ülejäänud eluslooduse, loomade, kuid ka iseenda suhtes,” ütles soouuringute dotsent ja aktivist Kadri Aavik rahvusvahelisel meeste ja soolise võrdõiguslikkuse teemalisel konverentsil.

Kadri Aavik sidus oma kõnes meeste ja maskuliinsuse küsimused nii keskkonna kui inimeste tarbimis- ja toitumisharjumustega.

Aavik tegeleb hetkel Helsingi ülikoolis uurimisprojektiga, mis vaatab, missugused on kultuurilised muutused ühiskonnas, keskendudes inimeste toitumisharjumustele. Uuringute käigus on Aavik koos kolleegidega uurinud mehi vanuses 18-56, kelle keskmine vanus on 34 aastat. Intervjuud on tehtud 61 veganlust praktiseeriva mehega. "Tuleb ära märkida, et tegemist on mõnes mõttes priviligeeritud meeste seltskonnaga, sest nad on peamiselt valge nahavärviga, peaasjalikult etnilised eestlased või soomlased. Nad on keskklassi esindajad, kes elavad linna piirkonnas ja on haritud." 

Uuringu leiud on jaotatud kolme rühma. "Vaatame, kuidas vegan mehed suhtuvad teistesse elusolenditesse, kuidas nad suhtuvad iseendasse ja kuidas veganlus on seda mõjutanud ning kolmandaks, kuidas nad näevad teisi inimesi, sugu ja interseksuaalsust," lisas Aavik. 

Uuringus osalenud mehed tunnistasid, et viis kuidas me inimesena teisi loomi kohtleme on ebaeetiline ja seetõttu nad ei tahtnud selles praktikas enam osaleda, aga oli ka mehi, kelle jaoks motivatsioon oli seotud nende enda tervisega, sellega kuidas loomne toit mõjub kehale ja otsustasid, et on vaja läbi viia muutus. Oli ka neid, kes mõtlesid põllumajandusaspektile ja sellel, kuidas loomi koheldakse.

Olulise märksõnana tõid mehed välja "kahju vähendamise". "Need, kes ei tahtnud loomadele kahju tekitada, nende jaoks oli veganlus viis panustada paremasse maailma, hoolida ja olla jätkusuutlik," ütles Aavik.

Aavik tõi oma kõnes välja ka mõiste "liigišovinism", mis on teatud liigi domineerimine teise üle. "Küsimus on selles, kuidas me kohtleme neid liike, kes meie arvates ei ole nii olulised. Liigišovinism on seotud tihti meie institutsioonidega näiteks loomakasvatusega ja igapäevaste toimingutega, mida peame enda vajaduste täitmiseks tegema," ütles Aavik, et see on see on süsteemi sissekirjutatud, et iga liik püüdleb selle poole, et olla ülemuslik ja säilitada end teiste liikide arvelt.

Liigiülene võrdsus

Aaviku sõnul peaksime küsima endalt, kes me inimese kui liigina oleme ning kuidas kohtleme teisi liike ning mõtisklema selle üle, kuidas saavutada võrdsus. "Elame ajastul, mida kutsutakse antropotseeniks ehk see on ajajärk kui maakeral toimunud muutused on põhjustatud inimeste tegevusest. Teame, et väljakutsed, mis inimkonna ees praegu seisavad on just meie tegevuse tagajärg. Kui räägime ökoloogilisest kriisist, siis see ongi inimeste ületarbimisest tekkinud ja sealjuures ka loomade tarbimisest toidulaual," tõi Aavik välja, et 60% maakera imetajatest on põllumajanduslikud loomad ning aastas tapetakse 70 miljardit looma, et inimesed söönuks saaksid. 

Aaviku sõnul ei mõjuta ületarbimine ainult keskkonda ja loomi, vaid ka inimesi. "Loomakasvatus vastutab 18-51% kõikidest kasvuhoonegaasidest. 70% kogu põllumajanduslikust maast on seotud loomakasvatusega. Seda efekti inimestele ei peeta tihti piisavalt tõsiseks, aga kui mõtleme töökohtadele tapamajades, siis need on ühed ohtlikumad töökohad nii kehvade töötingimuste ja traumade tõttu, aga ka psühholoogilistel põhjustel. Sinna võetakse tööle inimesi, kes on olukorras, kus nad peavad vastu võtma iga töö," ütles Aavik, et tapamajades töötavad inimesed on nii või teisiti ühiskonnas haavatavamad grupid. 

Aaviku sõnul on eetilisema ja jätkusuutlikuma toiduharjumuse suunast rääkimine toimunud akadeemilises maailmas aastakümneid. "Peaksime hoolima loomadest enam kui sümboolsel tasemel. Tahan oma uuringute kaudu näha, mismoodi reageerivad teised elus liigid olukorrale, mis praegu maailma ökosüsteemis tekkinud on," ütles Aavik.

Vägivallavabam ühiskond

Aaviku sõnul aitab veganlus maskuliinsuse teemaga tegeleda teisel moel. "Kui läheneme probleemile toidu kaudu, siis näeme, et juba praegu on olemas niisugused meesterühmad, kelle toiduharjumused on vähem vägivaldsed, kokkuhoidlikumad ja loodussõbralikumad, mis võivad tuua kaasa positiivse nihke võrdõiguslikkuse saavutamise teel," ütles aktivist ja teadlane.

"Veganiks hakates katkestab mees sideme, mis on olnud keskkonna ja looma õiguste ees seismise ning inimese vahel," ütles Aavik.

Aaviku sõnul on ühiskonnas aina enam räägitud teemal nagu hoolivus ja hooldamine. "Oleme palju rääkinud hooldamisest ja eetikast ning inimesed on sellega nõus, et hoolivust kui niisugust tuleks laiendada, aga kas peaksime hoolima ainult inimestest?" 

Veganiks hakatakse peamiselt eetilistel, keskkonna ja tervislikel põhjustel. "Võib öelda, et veganlus on kui inimese eetiline vastus loodusele tehtud vägivalla heastamiseks. Meestele pakub veganlus võimalust mõnes mõttes iseenda jaoks tugevadada teadmist, et ma olen hooliv. Praktikas hakkad vegan olles rohkem tähelepanu pöörama teistele olenditele ja teiste vajadustele ning see toob esile kogu diskursuse muutuse," ütles Aavik, et see, et mehed on hoolduse seisukohast süsteemis erandlikud on muutumises.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...