Valitsus otsustas, et teeb kolme aasta jooksul teedesse ja lennujaamadesse täiendava 135 mln euro suuruse rahasüsti, et muuta kiiremaks ja mugavamaks sõitmine Tallinnast Tartusse, Pärnusse ning Narva.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles, et kuna Euroopa Liidu praeguse rahastusperioodi summad on Eestis enamasti juba kasutatud, aitab teedeehituse ja lennujaamade lisarahastamine kaasa riigi majanduse väljaviimisele paigalseisust. “Suuremahulised ehitused aitavad elavdada meie majandust,” ütles Simson, kelle sõnul püüti objekte valides teisalt tõsta liiklusohutust. Sellisest kaalutlusest on lähtutud näiteks Aaspere-Haljala vahelise ohtliku lõigu puhul. “Usun, et kõik, kes on Tallinna-Pärnu maanteel sõitnud, teavad, millised olud seal liikuvate veoautode vahel valitsevad,” mainis Simson.
Tema sõnul on üks eesmärk, et inimestel tekiks alternatiiv autoliiklusele. Viimaste aastate suundumus näitab, et autostumine üha kasvab. Kui selle vastu rohtu ei leita, tuleb kõik põhimaanteed ehitada neljarealiseks, aga see vajaks juba poolteist miljardit eurot. Alternatiiv oleks, kui inimesed ja kaubad liiguksid rohkem raudteed pidi, mida püütaksegi saavutada.
Rongid kiiremaks
Ligi pool 135 miljonist ehk 74 mln eurot kulutatakse maan-teedele. Veel kavatsetakse turgutada regionaalseid lennujaamu ja omavalitsusi läbivaid transiitteid ning alustada Haapsalu raudtee rajamist. Haapsalu raudtee esimese etapi ehk Riisipere-Turba vahelise lõigu ehituse jaoks on kavandatud 8 miljonit eurot. 20 miljonit saab Pärnu lennujaam, lisaks saab miljon eurot Kärdla lennujaam. Transiitteede programmile suunatakse 15 miljonit eurot. Raudteedele kulub kokku 40 mln eurot, lennujaamadele Pärnus ning Kärdlas jääb 21 mln eurot.
Tallinna-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks kulub järgnevatel aastatel täiendavalt 44 miljonit eurot. Simsoni kinnitusel on kavandatavatest ehitustest üks prominentsem kindlasti ka Tallinna-Tartu maantee ehitus.
Lisaks nähakse ette Tallinna-Narva maantee ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 peale viimist. Selleks eraldatakse 15 miljonit eurot. 32 miljonit läheb Tallinna-Tartu ning Tapa-Narva raudteel kiiruse tõstmiseks. Põhilistel raudteetrassidel tahetakse tõsta kiirus 135 km/h.
Pärnu lennujaama 50 000 reisijat
Simsoni hinnangul on raha paigutamine raudteevõrgustiku ehitamisse või nüüdisajastamisse vajalik, sest Rail Balticu projektiga edasi liikumine ei tohi jätta seisma teiste liinide ehitust ning arengut. Seetõttu tuleb leida raudtee ehituseks senisest rohkem raha ja arendada välja terviklik Eestit ühendav raudteevõrk. Simson märkis, et raudteevõrk parandab asulate ja maakohtade võimalusi ning vähendab ääremaastumist. Näiteks Pärnu lennujaama rekonstrueerimisest on loota, et see aitab kaasa turismile.
Rootsi konsultatsioonifirma LFV Aviation Consulting aastataguse uuringu järgi võiks Pärnu lennujaamast saada viie aastaga sõlm, mida läbib aastas 50 000 reisijat, kes jäävad maakonda 2-3 päevaks ning annavad seeläbi piirkonna sotsiaalmajandusele olulise tõuke. Arvutuse järgi tasuks investeering lennujaama uuendamisse end ära 4-5 aastaga.
Mis puutub transiitteede programmi, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot, siis see on mõeldud toeks nendele kohalikele omavalitsustele, kelle haldusalas olevatel teedel käib elav transiit- või kaubaliiklus. Sarnast programmi on rakendatud ka varem, kuid selgelt väiksemas ulatuses.
