KAEVANDAMISE TAGAJÄRJED IDA-VIRUMAAL: Seintelt varisev krohv, sooks muutuvad metsad ja varingaugud maa sees

Ida-Virumaa elanikud maksavad meie kõigi poolt kasutatava energia eest väga kõrget hinda. "Nagu äike oleks maa all," kirjeldab Kairi Nõmmemees, kuidas maa all kaevandamine ja lõhkamine maa peal ja kodus mõjub inimesele. "Päevas võib olla 20 lõhkamist." Tema 100-aastane kodu praguneb ning seintelt tuleb krohvi. "Varisemised hakkasid tekkima, kui kaevandused suleti, käigud täitusid veega," räägib teine Ida-Virumaa elanik Imre Poom.

Pilt: Kuvatõmmis/ Youtube
Eesti

KAEVANDAMISE TAGAJÄRJED IDA-VIRUMAAL: Seintelt varisev krohv, sooks muutuvad metsad ja varingaugud maa sees (1)

Ida-Virumaa elanikud maksavad meie kõigi poolt kasutatava energia eest väga kõrget hinda. "Nagu äike oleks maa all," kirjeldab Kairi Nõmmemees, kuidas maa all kaevandamine ja lõhkamine maa peal ja kodus mõjub inimesele. "Päevas võib olla 20 lõhkamist." Tema 100-aastane kodu praguneb ning seintelt tuleb krohvi. "Varisemised hakkasid tekkima, kui kaevandused suleti, käigud täitusid veega," räägib teine Ida-Virumaa elanik Imre Poom.

Maailmaharidusliku SAME World projekti toel on valminud kaks lühifilmi, milles Ida-Virumaal Kohtla-Nõmme juures asuva Pagari küla elanikud Imre Poom ja Kairi Nõmmemees räägivad põlevkivi kaevandamise mõjudest nende elule ja piirkonnale.

Nagu äike oleks maa all

"Meie küla teeb eriliseks see, et kaks aastat tagasi tuli siia kaevandus," räägib naine. "Tänaseks on ta meie maja alt risti-põiki läbi käinud ja proovime iga päev hakkama saada nende vibratsioonimõjudega ja sellega, mis siin toimub."

"Maa all, kui kaevandatakse, siis nad lõhkavad ja lõhkamisest tekib vibratsioon," selgitas Kairi. "See kestab 3-4 sekundit, päevas võib olla 20 lõhkamist. Sa kuuled, nagu äike oleks maa all."

"Kui sa oled õues ja kuuled avatud ruumis seda häält ja vibratsiooni, siis see on päris õudne," rääkis Kairi, kes on pöördunud igapäevaelu häirivaks muutunud kaevandamise pärast ka selle algallika poole. "Küsisin, kui kaugel te olete, kuhu te liigute ja mis teil plaanid on. Nad saatsid, et on hetkel meist 400 meetri kaugusel, aga hakkavad vaikselt meie poole liikuma."

Kas 100-aastase kodu seinad peavad vastu?

2017. aasta juunis olid kaevandajad Kairi pere maja alt läbi läinud. "See oli siis aastaga ja nagu näha on, siis ei ole mingeid tervikuid ei õuealade, ei majade alla jäetud. Ainuke kuhu on jäetud tervik on meie kaev, mis toidab tervet seda poolt Tartu maanteed," rääkis naine.

Vibratsiooni tunneb üle 100 aasta vanuses majas elav Kairi enda sõnul igapäevaselt - näiteks seintelt pudeneva krohvi näol. "Igal hommikul ikka tuled jälle ja pühid kapipealse krohvi kokku. Ma hirmuga mõtlen, et need kivid seinast maha ei kuku," räägib Kairi.

Paljud põlevkivi kaevandamisega seotud muutused tekivad pika aja jooksul - maapinna vajumine ja varingud ei teki üldjuhul kaevandamise ajal või vahetult peal kaevandamist, vaid mitmeid aastakümneid hiljem.

Metsast saab soo

Ka teine Ida-Virumaa elanik, Imre Poom Võrnu külast, kirjeldas kaevanduse lähedal elamist. "Vanade kaevanduste puhul, kus olid maa all kombainilaavad, on konkreetselt tekkinud maapinnalainetused - seal, kus põlevkivi jäi maa all alles, jäid kõrgeks, ülejäänud kohad, kust põlevkivi ära võeti, vajusid alla," kirjeldab ta.

"Täna minul ka metsas ei tööta kunagine kuivendussüsteem - kraavid ei toimi. On näha, et tekib soostumine," jätkab mees. "Siis on tekkinud ka selliseid varinguid, mis on lehtervaringud - järsud."

Imre sõnul kaevandati tema kodukohas üpris ammu - 50 aastat tagasi, kuid tagajärjed on siiani alles. "Varisemised hakkasid tekkima, kui kaevandused suleti, käigud täitusid veega ja siis läks veel aastaid 5-6, kui mina esimesi varinguid nägin," räägib Imre. "Nüüd on neid juba päris palju."

Kes vastutab?

Varingute vahele jääb mõnikord vaid kümmekond meetrit.

"Tänane situatsioon on selline, et kümme aastat peale kaevanduse sulgemist kaevandaja ei vasuta enam territooriumil juhtuva eest," nendib mees. "See on eraomanikule väga ebaõiglane. Lõppkokkuvõttes võiks riik, või keegi selle vastutuse võtma."

Imre hinnangul oleks vaja kompensatsioonisüsteemi, mis maaomanikele kaevanduskahjud hüvitaks.

Eestis pole keskkonnaõiglus levinud

Märtsis lõppeva maailmaharidusliku projekti SAME World keskseteks teemadeks on kliimamuutused, keskkonnaõiglus ja -ränne. Põlevkivi kaevandamine Eestis on seotud kõigi nimetatud teemadega.

"Eestis pole mõiste keskkonnaõiglus kuigi levinud ning see, kuidas keskkonnamõjud meie endi, inimeste vahel jaotuvad, jääb tihti tahaplaanile. Ida-Virumaa elanikud maksavad meie kõigi poolt kasutatava energia eest väga kõrget hinda. Loodetavasti aitavad need kaks lühikest videolugu teemat lähemale tuua," ütles projektijuht Margit Säre.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...