Kaljulaid: admiral Bellingshausen on meie mees

Bellingshauseni ekspeditsiooniga liitunud ja teisipäeval Antarktikasse jõudnud president Kersti Kaljulaidi sõnul on lõunamandri avastanud admiral Gottlieb von Bellingshausen meie mees, kelle üle on põhjust uhke olla.

Pilt: Svetlana Aleksejeva
Eesti

Kaljulaid: admiral Bellingshausen on meie mees (2)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Bellingshauseni ekspeditsiooniga liitunud ja teisipäeval Antarktikasse jõudnud president Kersti Kaljulaidi sõnul on lõunamandri avastanud admiral Gottlieb von Bellingshausen meie mees, kelle üle on põhjust uhke olla.

"Admiral Bellingshausen – kuigi ta oli tegelikult admiral Vene laeval – on meie mees. Ta on Saaremaa mees, ta on näinud neid samu kadakaid ja kive, mida meie," ütles Kaljulaid. "Me võime selle üle uhked olla. Ja võib-olla sellepärast on siin läbi aegade ka meie teadlased käinud. Ma tahaksin väga, et see sõnum – et Antarktika on tegelikult maailma kõige kiiremini soojenev piirkond – et ka see jõuaks siit [purjelaev Admiral] Bellingshausenilt Tallinnasse ja meie kõigini. Ja muidugi me võime öelda, et on raske ja keeruline võidelda kliimamuutusega, aga võitlemata jätmine on kindlasti veel kulukam."

"Esimene emotsioon on olnud hästi sõbralik ja soe. Antarktika puhul inimesed muidugi soojast ei räägi, aga me oleme põhjamaa rahvas. Ja ma loodan, et Eesti liitub Antarktika lepingu ja Madridi protokolliga üsna pea," rääkis Kaljulaid. "Ma loodan, et meid võetakse ka Antarktika Nõukogu vaatlejaliikmeks. Võib-olla see siin, mis me täna teeme, töötab ka nende eesmärkide hüvanguks. Maailm on tihtipeale üsna kole paik, aga see siin on veel suhteliselt puutumatu ja loodame väga, et see ka niimoodi jääb: et kui tuleb Bellinghausen 300, siis on ikka veel võimalik istuda siin ja vaadata tühja loodust."

Purjelaev Admiral Bellingshausen alustas enda teekonda Antarktikasse juuli keskel Kroonlinnast. Admiral Bellingshauseni ekspeditsiooni korraldatakse Eestist pärit maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni auks, kes 1820. aastal ühe esimese inimesena Antarktist nägi. Toonane retk algas 1819. aasta 4. juulil Kroonlinnast ning Antarktika rannikule jõuti 27. või 28. jaanuaril. Seekordne retk kordabki toonast teekonda.

Reis juhib ka tähelepanu kliimamuutustele ja nii sõidavad laeva pardal kaasa mitmed teadlased, ajakirjanikud ja ühiskonnategelased. Ainsana sõidab terve tee läbi videograaf Christian-Johannes Kask, kes laeval toimuvat reisisaate jaoks salvestab. Kõik teised meeskonnaliikmed, ka kaptenid, vahetuvad. Esimesel sõidul Kroonlinnast Sillamäele olid laeva pardal näiteks Marko Matvere ja David Vseviov, kambüüsis toimetas aga ajakirjanik Priit Kuusk ehk Wend.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...