Kaljulaid: Eesti jäägu nende riikide sekka, kes ise Venemaaga räägivad

"Kui olla see riik, kes ise üldse ei suhtle, siis me jääme sellesse rolli, et teie ei tea, teie ei saa aru, te jätate meile selle raske töö, et venelastega tuleb suhelda," selgitas president Kersti Kaljulaid, et Eesti peab püsima nende riikide seas, kes räägivad Venemaaga ise ja kellega teised liitlased ja partnerid arutavad, mida me nüüd teeme koos venelastega või Venemaaga.

Pilt: Scanpix
Eesti

Kaljulaid: Eesti jäägu nende riikide sekka, kes ise Venemaaga räägivad (4)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kui olla see riik, kes ise üldse ei suhtle, siis me jääme sellesse rolli, et teie ei tea, teie ei saa aru, te jätate meile selle raske töö, et venelastega tuleb suhelda," selgitas president Kersti Kaljulaid, et Eesti peab püsima nende riikide seas, kes räägivad Venemaaga ise ja kellega teised liitlased ja partnerid arutavad, mida me nüüd teeme koos venelastega või Venemaaga.

Eesti peaks püsima nende riikide hulgas, kes ise Venemaaga räägivad ja kelle arvamust teised riigid Venemaaga seotud teemadel küsivad, vahendas BNS Kaljulaidi rahvusringhäälingu välispoliitikasaatele "Välisilm" antud usutluses. 

Presidendilt küsiti, kuidas ta suhtub Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ideesse hakata Venemaaga ära leppima olukorras, kus Krimm on endiselt annekteeritud ja, ütleme ausalt, sõda Ida-Ukrainas ju ikkagi alles käib. 

"Ma jätkan seda liini, et rääkida kõikidele partneritele ja liitlastele, et me ei saa kaasa minna selle mänguga - isegi kui me ise tahame n-ö edu näidata, tulemust näidata -, et venelased teevad kaks protsenti ja siis meie teeme 20, sest meile nii meeldib teha nägu, et näete, on ju progressi ja et on põhjust minna tagasi tavapäraste suhete juurde," sõnas Kaljulaid.

"Me peame siin silmas pidama kogu seda ahelat - Gruusia, Ukraina. Ja kui me nüüd anname venelastele põhjuse kalkuleerida, et kui Gruusia järel oli kolm kuud, enne Ukraina sõda juba mitu aastat räägiti uuesti venelastega ka viisavabaduse kavandamisest, siis ei saa olla nii, et Ukraina järel oli nüüd viis aastat ja siis vaatame, mis järgmine kord on. Sellega me anname venelastele väga selge signaali. Seda rääkida jätkuvalt tuleb," ütles president. 

Kaljulaidi hinnangul on veel olulisem, et Eesti püsiks nende riikide seas, kes ise räägivad Venemaaga ja kellega teised liitlased ja partnerid arutavad, mida me siis nüüd teeme koos venelastega või Venemaaga, kuidas me liigume.

"Kui olla see riik, kes ise üldse ei suhtle, siis me jääme sellesse rolli, et teie ei tea, teie ei saa aru, te jätate meile selle raske töö, et venelastega tuleb suhelda," sõnas ta.

President tajub enda sõnul, et olles ka ise andnud seda panust mõistmaks, mis siis toimub ja mis mõeldakse Venemaal, mul on parem ligipääs sellele informatsioonile ja oluliselt tugevam positsioon ka meie seisukohti esitada, olgu see siis prantslastele või kellele iganes.

Vastuseks küsimusele, kas Eestit ei ähvarda koos teiste Balti riikide ja Poolaga oma Vene-murega Euroopa Liidus isolatsiooni jäämine, ütles president, et "isolatsioon see kindlasti ei ole, kui sul on Balti riigid, Poola ja Põhjamaad".

"Jah, me teame, soomlaste lähenemine taktikaliselt on väga erinev, aga meie riskianalüüs, et milline oht on Venemaa ja ka see, milline oht on Venemaa, kes tajub omaenda võimaluste akna sulgumist sellepärast, et majanduslik võimsus puudub, demograafia on väga halb, maailmas teised piirkonnad neist kõvasti kiiremini arenevad, et kui ohtlik selline naaber võib olla - selles osas ei erine ju rootslaste, taanlaste, soomlaste, eestlaste või teiste Balti riikide või poolakate arvamus mitte kuidagi. Nii et me tegelikult üksinda ikkagi ei ole," ütles Kaljulaid.

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...