Kaljulaid kutsub Putini Tartusse

President Kersti Kaljulaid ütles neljapäeval pärast kohtumist president Vladimir Putiniga pressikonverentsil, et tahab kutsuda president Putini järgmisel aastal Tartus toimuvale soome-ugri rahvaste maailmakongressile.

Pilt: Scanpix

Kaljulaid kutsub Putini Tartusse (7)

Toimetaja: Moonika Tuul

President Kersti Kaljulaid ütles neljapäeval pärast kohtumist president Vladimir Putiniga pressikonverentsil, et tahab kutsuda president Putini järgmisel aastal Tartus toimuvale soome-ugri rahvaste maailmakongressile.

Soome-ugri rahvaste maailmakongress on soome-ugri ja samojeedi rahvaste esindusfoorum, mis on sõltumatu valitsustest ja poliitilistest parteidest ning toetub oma tegevuses maailma soome-ugri rahvaste koostöödeklaratsioonile.

Kongressi eesmärkideks on arendada ja kaitsta soome-ugri rahvaste rahvusteadvust, kultuure ja keeli, edendada soome-ugri rahvaste omavahelist koostööd, käsitleda aktuaalseid probleeme ja leida neile lahendus.

Esimene kongress toimus 1992. aastal Sõktõvkaris, seejärel on need toimunud iga nelja aasta tagant vaheldumisi Ungaris, Soomes, Eestis ja Venemaal. Järgmine, VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress toimub 2020. aasta juulikuus Tartus.

Putin: kõrgeima taseme kohtumiste puudumine pole normaalne

Venemaa president Valdimir Putin märkis kohtumisel Kersti Kaljulaidiga, et naaberriikide vahel kõrgeimal tasemel kohtumiste puudumine pole normaalne. "Objektiivselt võttes on meil ühised huvid, mis on seotud regiooni ja Läänemerega. Need puudutavad turvalisuse ja ökoloogia küsimusi, samuti transporti ja tansiiti. Küsimusi on palju muidugi." Kaljulaid tõdes, et naabrid peavad omavahel rääkima. "Isegi juhul, kui meil on teatud erimeelsusi."

President Kersti Kaljulaid tegi kohtumisel Venemaa presidendile Vladimir Putinile ettepaneku uuendada Euroopa Liidu (EL) ja Venemaa koostööprogrammi.

Kaljulaid tõdes, et Venemaa ja Eesti on naaberriikidena kaubandussuhetes, vahendas BNS.

"Majandusel on võimalus muganduda poliitikute otsustega. Seetõttu on võimalus seda suunata positiivses võtmes," ütles ta.

Naabrid peavad suhtlema

Venemaa president Valdimir Putin märkis kohtumisel president Kersti Kaljulaidiga, et naaberriikide vahel kõrgeimal tasemel kohtumiste puudumine pole normaalne.

"Me pole ammu kohtunud. Kõrgeimal tasemel kohtumine oli viimati 10 aastat tagasi. Hiljuti me küll korraks kuskil piiri taga põgusalt kohtusime," tõdes Putin.

Putin nentis, et selliste kontaktide puudumise tõttu on kaubavahetus Venemaa ja Eesti vahel kukkunud rohkem kui 50 protsenti.

"Objektiivselt võttes on meil ühised huvid, mis on seotud regiooni ja Läänemerega. Need puudutavad turvalisuse ja ökoloogia küsimusi, samuti transporti ja tansiiti. Küsimusi on palju muidugi," nentis Putin.

Kaljulaid tõdes, et naabrid peavad omavahel rääkima. "Isegi juhul, kui meil on teatud erimeelsusi," ütles Kaljulaid.

Kaljulaid lisas, et Putiniga tulevad arutusele ka globaalpoliitilised küsimused, kuna Eesti on ÜRO Julgeolekunõukogu mitte-alalise liikme kandidaat.

"Naabritena me vastutame ka regiooni keskkonnaseisundi eest. Siinkohal on heaks koostöö näiteks Peipsi järv, mis on seotud meie piiri regioonidega," ütles ta.

Kaljulaid avas renoveeritud saatkonna hoone

President Kersti Kaljulaid avaldas Moskva saatkonna renoveeritud hoonet avades lootust, et Eesti ja Venemaa suhted saavad uue hingamise. 

"Avasin täna Moskvas renoveeritud ajaloolise saatkonnahoone. Eesti saatkond Venemaal on asunud samas hoones juba 1921. aastast, kui see oli Eesti esimene diplomaatiline esindus ning ka esimene Euroopa diplomaatiline esindus bolševistlikul Venemaal. See hoone on olnud alati eestlaste käes, isegi kui vahepeal kadus mastist sinimustvalge," rääkis Kaljulaid. 

Ta avaldas lootust, et renoveeritud saatkonna avamine annab uue hingamise ka Eesti ja Venemaa suhetele ning tema Moskvas viibimine on märgiks, et Eesti on valmis naabriga suhtlema.

"Suur tänu kõigile inimestele siin saatkonas, kes igapäevaselt töötavad selle nimel, et esindada Eestit ja Euroopat!" lisas Kaljulaid. 

Kaljulaid: Pätsi ametiraha teemat Putiniga ei puudutatud

Neljapäeval Moskvas president Vladimir Putiniga kohtunud president Kersti Kaljulaid ütles pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil Postimehe ajakirjanikule president Konstantin Pätsi ametiraha Eestile tagastamise kohta, et seda teemat ei puudutatud.

"Arutlusel olid Ukraina ja Gruusia küismused, mis on tähtsamad," tõdes Kaljulaid.

Pätsi ametiraha Moskvasse sattumise kronoloogia ei ole täpselt teda, kuid selle tagastamine on Eesti-Vene suhetes pidevalt tõusetunud.

Riigipea ametitunnus on 69-millimeetrise läbimõõduga riigivapi ning rubiini, kolme briljandi ja hulga teemantidega kett, selle juurde kuulus ka rinnal kantav kaheksaharuline täht, mille südamikus oli rahvusmotiividest ümbritsetud suur riigivapp.

Seda ametitunnust kandis Päts pidulikel sündmustel. Teadaolevalt viimast korda kandis ta teenetemärgi ketti 1940. aasta 17. juunil, kui võttis vastu Nõukogude Liidu uue suursaadiku Botkarjovi volikirjad.

1940. aasta 23. juulil sõitsid Kadriorgu II Riigivolikogu esimees Arnold Veimer, peaministri asetäitja Hans Kruus ja peaminister Johannes Vares-Barbarus, kes teatasid Pätsile tema volituste lõppemisest ning on oletatud, et just siis võis Päts ametitunnuse üle anda presidendi kohusetäitjaks määratud Vares-Barbarusele.

Teadaolevalt on sama teenetemärk seni Moskvas relvapalati kollektsioonis.

Viimati kinnitas ametiraha Eestile tagastamise kavatsust Venemaa välisminister Sergei Lavrov 2005. aasta mais.

Moskva: Eestis püsib kodakondsusetute küsimus ja natsismi ülistamine

Kremlis neljapäeval toimuva Eesti-Vene tippkohtumise jaoks koostatud materjalides nendib Venemaa, et Eestis püsib humanitaarvaldkonnas ebasoodne olukord, muu hulgas kodakondsuseta isikute asjus, kirjutab Vene uudisteagentuur Interfax.

"2016. aasta jaanuaris jõustunud Eesti seadusemuudatused (mis võimaldavad anda kodakondsuse kodakondsuseta isikute Eestis sündinud lastele) vaid peatasid mittekodanike juurdekasvu, muutmata olukorra olemust," märgiti materjalides.

Neis rõhutatakse, et Eesti püüab järjekindlalt vene keelt välja tõrjuda, kitsendada venekeelse hariduse sfääri, sh "ühtluskooli" ettekäändel, et seal õpetataks nii eesti kui vene lapsi eesti keeles, kirjutas Interfax.

"Seejuures eiratakse erialaste rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi, nende ettekanded kätkevas endiselt arvustavaid märkusi inimõiguste valdkonna kohta Eestis," seisis materjalides.

Moskva pöörab samuti tähelepanu, et Eestis on märgata natsismi ülistamist. Muu seas mainitakse mullu 2. septembril Eesti 20. SS diviisi leegionäride Lihula mälestusmärgi taastamist ja mullu 22. juunil Waffen-SS-i Standartenführeri Alfons Rebase mälestustahvli avamist.

Ühes sellega märgib Venemaa "teatavaid soodsaid arenguid ametkondade ja piirkondade vahelises koostööd, elavat kultuurivahetust. Muu hulgas arutavad Moskva ja Tallinn Georg Otsa sajanda sünniaastapäeva ja Antarktise avastamise 200. aastapäeva tähistamise projekte.

Presidendid Kaljulaid ja Putin arutasid kahe riigi suhteid

President Kersti Kaljulaid kohtus neljapäeval Moskvas Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga, kohtumise peateemadeks olid kahe riigi omavahelised suhted, majanduskoostöö ning laiem rahvusvaheline olukord.

"Õigem on rääkida teineteisega kui teineteisest ja see on ka põhjus, miks tänane kohtumine toimus," ütles president Kaljulaid pärast kohtumist ning lisas, et oluline on rääkida isegi siis, kui on juba ette teada, et mõnedes küsimustes on põhimõttelisi eriarvamusi.

"Aga kahe naabri suhetes on alati ka teemasid, kus meie huvid langevad kokku ning kus me saame midagi ära teha oma inimeste ja ettevõtete jaoks," ütles ta.

Kokku kaks ja pool tundi kestnud kohtumisel arutati põhjalikult läbi nii kahe riigi toimiv kui kavandatav piiriülene koostöö, erinevaid koostöövõimalusi majandussuhete elavdamiseks kui ka rahvusvaheliste suhete sõlmpunkte.

"Eesti kandideerib ÜRO julgeolekunõukogusse ning konfliktid maailmas puudutavad meid kõiki moel või teisel. Pikemalt rääkisime konfliktidest ja nende võimalikest lahendustest Ukrainas ja Gruusias, kus Eesti ja Euroopa Liidu positsioon on väga selge," ütles president Kaljulaid.

Majandusteemasid arutades tõdeti, et aastatega on riikidevaheline kaubavahetus vähenenud, kuid kindlasti on siin küsimusi, mille lahendamine on mõlema poole huvides. "Transpordivaldkonna lepinguline baas, mis hetkel on ajast ja arust, samuti võimalikud sammud topeltmaksustamise vältimiseks," tõi riigipea näiteks konkreetseid küsimusi, mille lahendamist arutati.

Pikemalt peatusid riigipead ka Nord Stream 2 ning Eesti elektrivõrkude Euroopa sagedustega sünkroniseerimise temaatikal.

Lisaks arutasid Kaljulaid ja Putin ka käimasolevat piiriülest koostööd. President Kaljulaid rõhutas, et järgmine EL-i finantsperiood on tulekul ning mõlemad pooled on sellise piiriülese koostöö jätkumisest huvitatud ning oluline on leida need ühised prioriteedid, millele keskenduda.

Riigipead arutasid põgusalt Eesti-Vene piirilepingu küsimust. "Eesti kaks eelmist parlamendikoosseisu tegid esimese sammu. See, kas Eesti on valmis veelkord selle sammu astuma, sõltub praegusest parlamendikoosseisust. Olen seda meelt, et alati on lihtsam toimetada kehtivate kokkulepete raamistikus," sõnas riigipea pärast kohtumist.

President Kaljulaid kutsus oma Vene kolleegi ka Tartusse, kus järgmisel aastal toimub 8. Soome-Ugri maailmakongress.

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...