Septembris piloteeriv intervallhoiuteenus annab erivajadustega inimeste hooldajatele käia tööl ja lubada endale aegajalt ka puhkehetki.
Käo Tugikeskus tegutseb alates 1996. aastast eesmärgiga pakkuda sotsiaalteenuseid loovas ja turvalises keskkonnas raske ja sügava puudega lastele ning täiskasvanutele nende parima võimaliku eneseteostuse saavutamiseks. Keskuse missiooniks on luua igale teenusekasutajale parimad võimalikud tingimused nende ea- ja võimetekohaseks tegevuseks.
Käo Tugikeskuse olemasolu oma teenuste ja tegevusega annab vanematele võimaluse käia tööl ning lubada endale aegajalt puhkust.
Käo Tugikeskuse meeskond algatas 2017. aasta märtsis koostöös Viimsi vallaga Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud projekti “Tööturul võrdväärset osalemist toetav intervallhoiuteenus Tallinnas ja Viimsis” (projekti number: 2014-2020.2.02.16-0030). Projekti eesmärgiks on raske ja sügava intellekti- ning liitpuudega täisealisele isikule ööpäevaringse intervallhoiuteenuse piloteerimise abil luua Tallinnas ja Viimsis suure hoolduskoormusega vanemale/eestkostjale tingimused tööl käimiseks, töö leidmiseks või töö säilitamiseks.
Projekti käigus loodi kuus intervallhoiuteenuse kohta, millest neli on Tallinna Tugikeskuse Maleva keskuses ja kaks Viimsi vallas AS Rannapere Pansionaadi ruumides. Teenuse piloteerimine on planeeritud ajavahemikule 01.09.2017 -28.02.2019. See annab võimaluse vähemalt 16-le raske ja sügava intellekti- ning liitpuudega täisealisele teenusekasutajale saada intervallhoiuteenust.
Keskus uuris suure hoolduskoormusega vanematelt, kes on projekti käigus teenust kõige rohkem kasutanud, intervallhoiuteenuse piloteerimise kasutajakogemust. Toimusid kohtumised kahe vanema Eva-Ly Pärna ja Kristjan Härmiga.
Milline oli olukord enne ööpäevaringse intervallhoiuteenuse kasutamist?
Mõlemad vanemad tõid välja, et olid kasutanud juba enne piloteerimist Käo Tugikeskuse päevahoiuteenust, mis on avatud viis päeva nädalas kell 8.00-17.00. Samas märkisid mõlemad vanemad, et tihti kestab nende tööpäev pikemalt või tehakse tööd hoopis teistel kellaaegadel, vahel ka nädalavahetustel. Varasemalt kasutati sellistes hädaolukordades Käo Tugikeskuse Pae keskuses toimivat tasulist intervallhoiuteenust. Selle teenuse jaoks on kuus kohta Tallinnas. Pae keskuse intervallhoid on eeskätt mõeldud erakorralisteks juhtumiteks, näiteks kui vanem peab minema haiglasse või on mõni muu vajadus kodunt ajutiselt eemal olla. Varem pole pikemaajalist ööpäevaringset intervallhoiuteenuse kasutamise võimalust Tallinnas olnud.
Kuidas intervallhoiuteenuse kasutamine soodustab vanema tööl käimist või tööl püsimist?
Kui peres on raske või sügava puudega laps või täiskasvanu, tähendab see vanemate jaoks pideva järelevalve ja hoolduse tagamist, mis omakorda ei võimalda reaalselt ilma lapseta kodunt väljumist. Vanemad teavad, et kui neil on kodus keegi, kes nendest pidevalt sõltub, ei ole neil võimalust keskenduda näiteks töötamisele või teistele koduvälistele tegevustele.
“Uus piloteeritav intervallhoiuteenus Maleva keskuses annab mulle võimaluse jätta mu tütar teenusele mitmeks päevaks järjest. Ühest küljest pean ise kasvatama endas julgust ja usaldust teenuse vastu, teisest küljest on oluline, et minu laps harjub olema teises keskkonnas, teiste inimeste hulgas mitu päeva järjest,” selgitas Pärna.
“Lapsevanem peab harjutama mitte olema mures. Vanemad on harjunud muretsema oma laste pärast, kes nendest pidevalt on sõltunud,” jätkas Pärna. “Isegi kui on olemas usaldus teenuse suhtes, et töötajad saavad lapsega hakkama, ikka vanemad muretsevad. Siin peab vanem iseendaga tööd tegema.” Pärna tõi välja, et tänu uue teenuse piloteerimisele on ta saanud võimaluse oma töökoormust raamatupidajana tõsta, mis on oluliseks toeks perekonna toimetuleku parendamisel.
ESF projekti poolt rahastatud intervallhoiuteenuse piloteerimine Maleva keskuses toetab ka isa Kristjani Härmi sõnul tema tööl püsimist oluliselt. Härm töötab meistrina autoklaaside paigaldamise alal ühes autoteeninduses. Kuna tööd on palju, siis tööandja ootab töötajatelt suuremat tööpanust. See on olnud igapäevaselt suureks väljakutseks, kuna üksikisana peab ta olema oma erivajadusega poja jaoks olemas.
Kuidas uus intervallhoiuteenus toetab lisaks tööhõivele vanema/pere elukvaliteeti?
Kristjan Härm tõi ka välja, kuivõrd olulised on tema jaoks koduvälised tegevused nagu sõpradega koos aja veetmine, motokrossidel osalemine, võistluste külastamine. Enamasti on Härmi poeg motokrossivõistlustel kaasas ning elab kogu südamest kaasa. Samas tuleb ette olukordi, kuhu oma erivajadusega poega kaasa võtta ei saa. Siis annab intervallhoiuteenus võimaluse jätta poeg mitmeks päevaks teenusele. Kvaliteetne vaba aeg on andnud Kristjanile võimaluse paremini taastuda, et tema tööpanus saaks vastata tööandja ootustele.
Eva-Ly Pärna sõnul on tähtis teenuse osutajaga usalduse loomine ja hoidmine. Kui on olemas vastastikune usaldus, et laps tuleb mitu päeva järjest ööpäevaringsel intervallhoiuteenusel toime, siis langeb ka vanema stressitase, mis annab võimaluse teiste oluliste teemadega tegelemiseks.
Projektijuht Merike Melsase sõnul pareneb projekti toel teenuse kättesaadavus, kvaliteet ja tulemuslikkus kuna intervallhoiuteenuseid osutame vanematele/eestkostjatele vajaduspõhiselt. Edukas teenuse osutamine toetab teenuse kasutajate elukvaliteedi tõusu, kuna tekivad paremad võimalused tööhõives osalemiseks. Käo Tugikeskuse peamiseks ülesandeks on olla oma tegevusega vanematele ja peredele toeks.
Rohkem infot Käo Tugikeskuse tegevuste kohta:
